Lehmade kehaehitus, piimajõudlus ja funktsionaalsed tunnused
| dc.contributor.advisor | Orgmets, Einar (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Kaart, Tanel (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Kaeramaa, Moonika | |
| dc.date.accessioned | 2012-05-29T12:46:36Z | |
| dc.date.available | 2012-05-29T12:46:36Z | |
| dc.date.defensed | 2012-06-01 | |
| dc.date.issued | 2012 | |
| dc.description.abstract | Kuna 2010 aastal möödus 20 aastat viimasest veiste kehamõõtmete uurimusest Eestis, siis otsustasid EMÜ teadlased koostöös Tõuloomakasvatajatuse Ühistu ja Jõudluskontrolli Keskusega läbi viia järjekordse veisetõugude mõõtmise. Selleks, et saadud uurimistulemused kajastaksid võimalikult lähedaselt populatsiooni keskmisi näitajaid, moodustati Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi põhjal juhuslik valim vastavalt loomade arvule erinevates tõugudes. Igalt lehmalt võeti 8 mõõdet ja määrati kehamass mõõtelindiga. Saadud uurimistulemuste põhjal moodustati andmebaas, millele lisati Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasist uuritud lehmade piimajõudlusnäitajad, välimiku lineaarsed hinded, esmaspoegimise vanus, eluiga, majanduslik kasutusiga, karjast väljamineku põhjused, et analüüsida lehmade kehaehituse seoseid jõudluse ja funktsionaalsete tunnustega. Uurimistöös selgus, et eesti holsteini tõugu lehmade kehamõõtmetest on suurenenud võrreldes 20 aastat tagasi saadud mõõtmistulemustega ristluu kõrgus, rinna sügavus, rinna ümbermõõt ja kere põikpikkus kepiga, aga kõik laudja mõõtmed on vähenenud. Laudja laius mõõdetuna päraluunukkide külgmistelt punktidelt (ll3) on nimetatud perioodi näitajatega võrreldes 1,4 cm vähenenud, kuid ülejäänud laudja mõõtmed suurenenud. 2010 aastal saadud mõõtmistulemustest selgub, et eesti punast tõugu veiste kehamõõtmed on suurenenud, võrreldes 1989 aasta andmetega. Laudja laius (ll1) mõõdetuna puusanukkidelt on suurenenud võrreldes 1949..1950 aasta näitajatega 2,8 cm, kuid võrreldes 1969..1970 aasta näitajatega hoopis vähenenud. EPK tõugu lehmade vaagen on muutunud poegimise seisukohalt paremaks, kuid EHF tõugu lehmadel halvenenud. Märkimisväärselt oli suurenenud rinna ümbermõõt ja kehamass, mida võib seletada sellega, lehmad on aja jooksul nii aretustöö kui ka paranenud söötmistingimuste tulemusel muutunud kõrgemaks ja pikemaks ning kerest sügavamaks. Eesti holsteini tõugu lehmadel olid kõik kehamõõtmed ja kehamass oluliselt suuremad kui eesti punast tõugu lehmadel (P < 0,001). Mõnevõrra väiksem erinevus ilmnes vaid kere põikpikkuse osas. Piimajõudlusnäitajate osas oli EPK tõugu lehmadel rasva- ja valgusisaldus kõrgem võrreldes EHF tõuga. Vaatamata sellele oli EHF tõugu lehmadel rasva- ja valgutoodang kokku suurem kui EPK tõugu lehmadel, sest EHF tõugu lehmade piimatoodang oli suurem. Ristluu kõrgus oli EHF tõugu lehmadel kõikide laktatsioonide siseselt oluliselt suurem kui EPK lehmadel (P < 0,001). Tõusiseselt laktatsioonide lõikes oli mõlemal tõul 2. laktatsiooni lehmade ristluu kõrgus suurem võrreldes 1. laktatsiooni lehmadega. See on seletatav asjaoluga, et noorlehmadel kehamõõtmed ja kasv jätkub veel esimestel laktatsioonidel ning nad ei ole veel täiskasvanud lehma mõõtmeid saavutanud. Statistiliselt usutav erinevus ilmnes mõlema tõu osas 3nda ja vanema laktatsiooni lehmade ristluu kõrguse võrdlusel nooremate lehmadega, kusjuures viimastel oli see kehamõõde pisut suurem kui esimestel. EPK tõul oli nooremate ja vanemate lehmade vaheline ristluu kõrguse erinevus 1,1 cm võrra suurem kui EHF tõul. Selline erinevus ristluu kõrguse osas võib olla tingitud sellest, et tänapäeval peetakse noorloomi ja lehmi küllaltki heades söötmistingimustes, mistõttu saavutavad nad nooremas eas täiskavanu mõõtmed ning erinevus 1. ja eriti 2. laktatsiooni ning vanemate lehmade vahel ristluu kõrguse osas on praktiliselt olematu. Vanemate lehmade pisut väiksem kõrgus võib olla tingitud sellest, et nende tagajalgade kannanurk muutub keharaskust kandes pisut teravamaks ja sellega kaasneb tagakeha allapoole vajumine, mis omakorda vähendab ristluu kõrgust. Kere põikpikkus kepiga, rinna sügavus ja laudja laius1 (ll1) mõõdetuna puusanukkidelt suurenenesid EHF tõul iga järgneva laktatsiooniga, aga EPK tõugu ≥ 4. laktatsiooni lehmadel vähenesid need näitajad võrreldes 3. laktatsioonil olevate lehmade mõõtmetega. Laudja laius2 (ll2) mõõdetuna puusaliigeste külgmistelt punktidelt, laudja laius3 (ll3) mõõdetuna päraluunukkide külgmistelt punktidelt, rinna ümbermõõt ja kehamass suurenesid koos lehma vanusega mõlemal tõul. Rinna ümbermõõt ja kehamass oli EHF lehmadel igal lakatsioonil oluliselt suurem kui EPK lehmadel (P < 0,05). Laudja pikkuse osas ületasid EHF lehmad samuti kõikide laktatsioonide lõikes EPK lehmi oluliselt (P < 0,001). Nii EHF kui ka EPK tõugu lehmade laudja laius2 (ll2) mõõdetuna puusaliigeste külgmistelt punktidelt erines usutavalt kõikidel lakatsioonidel väljaarvatud 3ndal laktasioonil. Laudja laius3 (ll3) mõõdetuna päraluunukkide külgmistelt punktidelt oli kõikidel laktatsioonidel EHF tõugu lehmadel oluliselt suurem kui EPK lehmadel (P < 0,001). Laudja pikkus vähenes mõlemal tõul alates ≥ 4. laktatsioonist, kuid mitte oluliselt. Laudja pikkuse osas ületasid EHF lehmad kõikidel laktatsioonidel EPK lehmi oluliselt (P < 0,001). Piimajõudlusnäitajate ja kehamõõtmete vahelised seosed olid mõlema tõu puhul hõredad. Vaatamata väikestele korrelatsioonikordajate väärtustele olid need siiski valdavalt positiivsed, mistõttu võib analüüsist järeldada, et suuremakasvulistel, sügavama rinna ja pikema kerega lehmadel oli ka suurem piima-, rasva- ja valgutoodang. EPK lehmade rinnasügavuse ja piimajõudlusnäitajate vahel oli mõnevõrra tihedam seos kui EHF lehmadel (r = 0,08..0,31). Kuna kehamass ja rinna ümbermõõt on tihedas positiivses seoses, siis ka vastavad seosed piimajõudlusega peaksid olema samas suurusjärgus. EHF tõu osas see nii ka oli, kuid EPK lehmadel oli see erinevus suurem. Põhjuseks on siin ilmselt EPK suurem heterogeensus, mis on tingitud paljude erinevate aretuskomponentide kasutamisest selle tõu aretuses. Lisaks kehamõõtmetele analüüsiti ka valimisse võetud lehmade välimiku lineaarse hindamise tulemusi, sest eksterjööri hinnangud annavad olulist informatsiooni lehmade funktsionaalsete tunnuste kohta. Analüüsil selgus, et välimiku üldhinne mõlemal tõul oli keskmiselt rahuldav kuni hea (80,9 palli). EHF lehmadel oli kõrgem jalgade hinne, kuid madalam udara hinne kui EPK lehmadel. Lineaarsete üksitunnuste hinnete analüüsil selgus, et EHF tõugu lehmadel oli piimatüübi hinne pisut kõrgem kui EPK lehmadel, mis kinnitab tõsiasja, et holsteini lehmad on kuivema ja nurgelisema kehaehitusega. EPK lehmadel on sigimise seisukohast sobivam laudja kalle kui EHF lehmadel. Mõlema tõu osas tuleb aretustöös jätkuvalt udaratunnuste parendamisele suurt tähelepanu pöörata. EHF lehmadel esineb sagedamini lamedaid sõrgu (4,4 palli) kui EPK lehmadel (5,5 palli). EHF lehmade keskmine tagajalgade seisu hinne tagantvaates oli 5,7 palli, mis viitab sellele, et populatsioonis esineb suhteliselt sageli kitsast või kergelt kooskandset seisu. Piimatootmise efektiivsuse seisukohalt on oluline, et lehm poegiks esmakordselt nii füsioloogilisest kui ka majanduslikust seisukohast kõige optimaalsemas eas, püsiks võimalikult kaua karjas, oleks hea tervisega ja annaks eluaja jooksul maksimaalselt suurt piimatoodangut. Lähtuvalt sellest analüüsiti uurimisperioodil karjast välja läinud lehmade andmete põhjal ka eelnimetatud funktsionaalsuse näitajaid. Leiti, et esmaspoegimisea korrelatsioon majandusliku kasutuseaga ja elueaga oli mõlema tõu osas hõre, aga positiivne (r = 0,075 ja 0,088). Vaatamata hõredale seosele olid saadud kordajad nii EHF kui EPK tõu osas seosed ka statistiliselt olulised (P < 0,05). See tähendab, et mida hiljem mullikas poegib, seda kauem ta keskmiselt karjas püsib. Keskmine esmaspoegimise iga oli EHF lehmadel oli 2 aasta ja 3 kuud ning EPK lehmadel 2 aastat ja 4 kuud. Vaatamata sellele oli EPK lehmade majanduslik kasutusiga 7 kuu võrr pikem kui EHF lehmadel (vastvalt ga 7 kuu võrra pikem (vastavalt 3 aastat 8 kuud ja 3 aastat 1 kuu). Lehmade karjast väljamineku põhjuste analüüsil selgus, et kõige rohkem lehmi prakeeriti karjast sigimisprobleemide, mastiidi ja jäsemete haiguste tõttu, seda mõlema tõu puhul. Sigimisprobleemidega prakeeriti EHF tõugu lehmi 18,8% ja EPK tõugu lehmi 23,1%. Mastiidi tõttu vastavalt 12,9% ja 19,1% ning jäsemete haiguste pärast vastavalt 13% ja 14,8%. Võrreldes vabariigi keskmisega oli valimisse võetud lehmade karjast väljalangemise põhjuste osatähtsus küllalt sarnane, mis tõendab, et antud valim kajastas kogu populatsiooni keskmisi tulemusi. | est |
| dc.description.abstract | As, by 2010, it was over 20 years since the last cow measurement research in Estonia, it was decided that EAU scientists, in collaboration with the Animal Breeders’ Association of Estonia and the Estonian Animal Recording Centre would carry out the following measuring of different cow breeds. A random sample was taken from the Estonian Animal Recording Centre database. From each cow eight body measurements were taken and bodyweight was determined with a measurement tape. Using results from this research a database was made, which was complemented with data from the Estonian Animal Recording Centre about milking performance, linear body measurements, first calving age, productive age, culling reasons, to analyze correlations between cow measurements and productivity and functional traits. The Estonian Holstein (EHF) breed cow measurements have increased over the last 20 years for the height of the sacral bone, depth of chest, chest girth and carcass length. Estonian Red (EPK) breed cow measurements have also increased compared with results from measurements in 1989, the cow pelvis has improved configuration in terms of calving, however in the EHF breed this has changed for the worse. The significant increase in chest girth and body mass could be explained by the fact that alongside breeding selection over the years feeding conditions have also improved, and the cows have a higher and widener and deeper torso. Milking performance data shows that milk from EPK cows have higher fat and protein contents than milk from EHF cows. Despite this, the overall fat and protein production from the EHF cows was higher than from the EPK cows, because of the higher milk production from EHF. Sacral bone height in EHF breed cows was, during all lactation periods, statistically significantly higher than in EPK cows (P < 0.001). Within breeds, among all lactations, both breeds had higher sacral bones in second lactation cows compared to fourth and higher lactation cows. A little lower height of the older animals could be explained by the fact that the heel angle of the rear legs changes to a little bit sharper because of the body weight bearing, and pulls the rear part of the cow a little bit downwards, which can in turn reduce the height of sacral bone.Carcass length, chest depth and rump width1 (ll1) measured between hips increased in EHF cows with each successive lactation, but in EPK cows with ≥ 4 lactations these parameters decreased in comparison with parameters from third lactation cows. Rump width2 (ll2), measured between humps laterally, rump width3 (ll3), measured between the pin bone laterally, chest girth and body mass increased with cow age in both breeds. For rump length and rump width (ll3), measured between the pin bone laterally, in all lactations EHF exceeded EPK cows significantly (P<0.001), also chest girth and body mass were significantly bigger (P < 0.05). Rump length decreased in both breeds from ≥ 4th lactations, but not significantly. Large cows, with a deeper chest and a longer body had greater milk, fat and protein production. The average exterior grade for both breeds was from fair to good. EHF cows had higher grades for legs, but lower grades for the udder than EPK cows. Attention should be paid, in both breeds, to improving the characteristics of the udder through a breeding program. The correlation between first calving age and productive age was weak in all cases (r = 0.075 and 0.088). In both breeds correlations were statistically significant (P < 0.05). The mean first calving age for EHF was two years and three months, for EPK cows it was two years and four months. Despite this the productive age of EPK cows was seven months longer than EHF cows (three years and eight months and three years and one month respectively). The most common reasons for culling were reproduction problems, mastitis and lameness problems. Comparing average culling reasons from Estonia, there were no significant differences, which show’s that the sample reflected the overall population means. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/302 | |
| dc.subject | veis | est |
| dc.subject | lehmade kehaehitus | est |
| dc.subject | lehmade piimajõudlus | est |
| dc.subject | lehmade funktionaalsed tunnused | est |
| dc.subject | piimatoodang | est |
| dc.subject | magistritööd | est |
| dc.title | Lehmade kehaehitus, piimajõudlus ja funktsionaalsed tunnused | est |
| dc.title.alternative | Body conformation, milk performance and functional traits of dairy cows | eng |
| dc.type | Master Thesis | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | ainult raamatukogus | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | only in library |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
- Nimi:
- ma_Moonika_Kaeramaa_2012.pdf
- Suurus:
- 812.3 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst