Andmebaasi logo
 

Koolitustegevused Leader-meetme raames : uuringu aruanne

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

Autorid

Aro, Kersti (koostaja)
Prants, Jaana (koostaja)

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 4. telje Leader-meetme püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi (edaspidi PM) volitusele teostab MAK raames EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi püsihindaja). Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Uuring kuulub 2012. aasta hindamisplaani. Leader-lähenemine on 1991. aastal Euroopa Komisjoni poolt algatatud üks edukam maapiirkondade toetamise algatus. Leader-lähenemisele on iseloomulikud piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad, kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused, altpoolt tulev algatus, kus kohalikel tegevusgruppidel (edaspidi tegevusgrupp) on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel, kohaliku majanduse erinevate sektorite ja projektide vastastikusel toimel põhineva strateegia kavandamisel ja rakendamisel, uudsete lähenemiste rakendamisel, koostööprojektide rakendamisel ning kohaliku tasandi partnerluse koostöövõrgustike loomisel. Eestis alustati Leader-lähenemise rakendamisega 2006. a sügisel, kui 24 kohalikku tegevusgruppi taotles Riikliku arengukava 2004-2006 Leader-tüüpi meetmest toetust oma piirkondliku arengustrateegia koostamiseks. Koostatud arengustrateegiad olid omakorda aluseks rahaliste vahendite taotlemiseks MAKist oma piirkondliku arengukava rakendamiseks. Kaks tegevusgruppi koostasid oma piirkondliku arengustrateegia MAKi raames ning nende strateegiad valmisid 2009. aasta lõpuks. Kokku on Eestis 26 tegutsevat tegevusgruppi, kelle tegutsemispiirkonnad katavad 99% Eesti maapiirkonnast. Kehtiva arengukava Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks 10% arengukava eelarvest ehk 85,8 mln eurot. Kuna Leader-meetme üldeesmärk on edendada kohalikku algatust, parandada primaarsektori konkurentsivõimet, elukeskkonda ja elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust, teostatakse Leader-meetme kaudu nii investeeringu- kui ka nn „pehmeid projekte“ (koolitused, uuringud vms). Käesoleva uuringu keskne tähelepanu on koolitustegevustel. Koolitus on tegevus, kus osaleja omandab või täiendab oma teadmisi ja oskusi. Leader-meetmes on koolitustegevused väga killustunud ning puudub selge ülevaade, millises mahus ja milliseid koolitusi on Leader-meetme raames toetatud. Antud teema on aktuaalne seda enam, et üks tegevusgrupp ─ Kirderanniku Koostöökogu ─ valiti 2012. aastal täiskasvanud õppija nädala raames Ida-Virumaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. Uuringu peaeesmärgiks on välja selgitada, milliseid koolitustegevusi Leader-meetme raames ellu viiakse, anda hinnang koolitustegevuste edasise toetamise vajalikkusele ja vajadusel teha ettepanekuid koolitustegevustele esitatavate nõuete täpsemaks reguleerimiseks Leader-meetme määruses. Eesmärgiks on sealhulgas teha ettepanekuid koolitustegevuste üle peetava arvestuse täiendamiseks ning anda hinnang Leader-meetme edukate koolituste seireindikaatori täitmise ja muutmisvajaduse kohta. Andmeanalüüsil kasutati Põllumajanduse ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt seisuga 12.07.2012 heakskiidetud ja väljamakstud projekte ning andmeid toetuse saajate ja koolitustegevuste läbiviijate kohta. Lisaks koguti lisaandmeid struktureeritud küsimustikega tegevusgruppide tegevjuhtidelt (valimis oli kaks käesoleval programmperioodil ja viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), tegevusgrupi ja hindamiskomisjoni liikmetelt (valimis oli viis Eesti riikliku arengukava 2004─2006 programmperioodil moodustatud tegevusgruppi), toetust saanud, kuid koolitusprojekti tegevused hiljem katkestanud isikutelt koolitustegevuste ning uuringu valimisse kuulunud viie tegevusgrupi piirkonna koolitustegevustega seotud projektides (edaspidi koolitusprojektid) osalenute soolise-vanuselise struktuuri kohta. Küsimustikud valmistati ette koostöös Põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna bürooga. Andmekorje toimus perioodil 16.10.2012─12.11.2012. Sekundaarandmete tulemused esitati koolitustegevuse vormide, meetme koodide, 26 tegevusgrupi ja maakondade lõikes ning küsitlusega kogutud andmete tulemused üldjaotusena. Uuringu aruandes kirjeldatakse andmete kogumise ja analüüsi metoodikat, antakse ülevaade Leader-meetme raames korraldatud koolitustegevusest ning meetme koolitustegevustega seotud sihttasemete täitmisest. Aruande juurde kuuluvad ettepanekud, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsimustikud ja koolitusprojektide tegevuste kodeerimisjuhend. Kohaliku tegevusgrupi toetusest (ülalpidamiskulud, elavdamiskulud jne) finantseeritud koolitustegevuste puhul kasutati võrdlusandmetena 2010. aasta Statistikaameti poolt korraldatud uuringu „Täiskasvanute koolitusest ettevõtetes“ tulemusi koolitustegevuse mahu kohta ettevõtetes. Jälgimise hõlbustamiseks on andmete võrdlusmomendid tekstis tähistatud tumeda kirjaga ning järeldused kastikeste sees. Küsitlustega kogutud respondentide tsitaadid on tekstis kaldkirjas. Uuringu aruande koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringute osakonna töötaja Kersti Aro ning uuringu andmeid aitas koguda sama osakonna töötaja Jaana Prants.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

koolitus, maapiirkonnad, arengustrateegiad, küsitlusuuringud, uuringute aruanded, Eesti, LEADER (programm)

Viide

Kollektsioonid