Pärandkoosluste taastamise meetodid ning taastamismeetodite mõju erinevus Liigalaskma ja Saaremetsa puisniitude näitel
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadav alates
28.11.2024
Autorid
Jõgi, Grete
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Pärandkooslused on olulised ökosüsteemid, mille pindala on märkimisväärselt
vähenenud. Nende alade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on vajalik koosluste
hooldamine ja taastamine. Erinevad taastamismeetodid võivad mõjutada taimestiku
liigilist koosseisu ja liigirikkust erinevalt, kuid täpsem arusaam on endiselt vajalik. Töö
eesmärk on anda ülevaade erinevatest pärandkoosluste taastamismeetoditest ja uurida
kahe meetodi mõju taimestikule Liigalaskma ja Saareküla puisniitude näitel. Uuringus
võrreldi kolme eri tüüpi alade taimestiku näitajaid: taastamata, tavaliselt taastatud ja
ülepinnaliselt freesitud alad. Tulemused näitasid, et erinevad meetodid mõjutavad
taimestiku liigirikkust ja ühtlust erinevalt, sõltuvalt uurimisskaalast. Tavaliselt taastatud
aladel saavutati kõrgem liigirikkus ja ühtlus, eriti väiksemates mõõtkavades, mis viitab
sellele, et vähem invasiivsed meetodid võivad olla tõhusamad ökosüsteemi terviklikkuse
säilitamisel. Võrreldes varasemate uuringutega leiti sarnaseid mustreid, kuid ka
mõningaid erinevusi, mis viitavad vajadusele süvendatud analüüsi järele. Tulevased
uuringud võiksid keskenduda pikaajaliste seireandmete kogumisele ja erinevate
hoolduspraktikate mõju uurimisele. Töö tulemused võivad olla kasulikud
pärandkoosluste taastamisprojektide kavandamisel ja elluviimisel.
Semi-natural habitats are important ecosystems that have significantly decreased in area. To preserve the biodiversity associated with these areas, it is necessary to maintain and restore these habitats. Different restoration methods can influence the species composition and diversity of vegetation in various ways, but a more precise understanding is still needed. The aim of this work is to provide an overview of different restoration methods for semi-natural habitats and to examine the impact of two methods on vegetation in the wooded meadows of Liigalaskma and Saareküla. The study compared vegetation indicators across three types of areas: unrestored, conventionally restored, and extensively scraped areas. The results showed that different methods affect species richness and evenness differently, depending on the scale of investigation. Conventionally restored areas usually achieved higher species richness and evenness, especially at smaller scales, suggesting that less invasive methods may be more effective in maintaining ecosystem integrity. Compared to previous studies, similar patterns were found, but some differences indicate the need for more in-depth analysis. Future research could focus on long-term monitoring data collection and investigating the impact of different management practices on the restoration of semi-natural habitats. The results of this work may be useful in planning and implementing semi-natural habitat restoration projects.
Semi-natural habitats are important ecosystems that have significantly decreased in area. To preserve the biodiversity associated with these areas, it is necessary to maintain and restore these habitats. Different restoration methods can influence the species composition and diversity of vegetation in various ways, but a more precise understanding is still needed. The aim of this work is to provide an overview of different restoration methods for semi-natural habitats and to examine the impact of two methods on vegetation in the wooded meadows of Liigalaskma and Saareküla. The study compared vegetation indicators across three types of areas: unrestored, conventionally restored, and extensively scraped areas. The results showed that different methods affect species richness and evenness differently, depending on the scale of investigation. Conventionally restored areas usually achieved higher species richness and evenness, especially at smaller scales, suggesting that less invasive methods may be more effective in maintaining ecosystem integrity. Compared to previous studies, similar patterns were found, but some differences indicate the need for more in-depth analysis. Future research could focus on long-term monitoring data collection and investigating the impact of different management practices on the restoration of semi-natural habitats. The results of this work may be useful in planning and implementing semi-natural habitat restoration projects.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, pärandkooslused, taastamise meetodid, puisniidud, liigirikkus