Andmebaasi logo
 

Keskkonna DNA metoodika sobivuse hindamine lõhilaste parasiidi (Tetracapsuloides bryosalmonae) tuvastamiseks veekogudes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2018

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Kliima soojenemine ja antropogeensed stressorid on esile kutsunud proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) üha tõsisemad puhangud ja kiire leviku laienemise, mistõttu pööratakse selle uurimisele üha rohkem tähelepanu. Traditsiooniliste meetoditega on aga haiguse tuvastamine ressursi- ning töömahukas, limiteerides piisavaid uuringuid. Alternatiiviks traditsioonilistele meetoditele hinnati käesolevas töös keskkonna DNA (eDNA) metoodika sobilikkust PKD haigustekitaja Tetracapsuloides bryosalmonae veeproovidest tuvastamiseks. Laboris välja töötatud metoodika katsetamiseks looduslikes tingimustes analüüsiti kahe vooluveekogu veeproove, kus PKD esinemine oli juba varasemalt teada. Haiguspuhangute esinemisperioodi katva proovivõtuperioodi vältel koguti proovid kummagi veekogu neljast proovivõtukohast, mis paikenesid erinevates veekogu ülem- ja alamjooksu osades. Proovivõtupaikadesse olid paigaldatud temperatuuriandurid, et hinnata veetemperatuuri võimalikku mõju parasiidi esinemisele. Tulemustest ilmnes T. bryosalmonae selgelt kõrgem esinemissagedus alamjooksu proovivõtupunktides. Lisaks omasid haigustekitajate esinemisele positiivset mõju veetemperatuur ja filtreeritud proovikogus. Siiski sõltub eDNA metoodika efektiivsus erinevate tegurite komplekssest koosmõjust, mille täpsemaks välja selgitamiseks on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid. Käesolevaid uurimistulemusi saab rakendada metoodika edasiarenduseks ja efektiivsemate ning usaldusväärsemate lahenduste välja töötamiseks.
Global warming along with the anthropogenic stressors have provoked the rapid dispersion and severe outbreaks of the proliferative kidney disease (PKD), thus it has recently gained a great deal of interest from various fields. Detecting PKD with traditional methods used so far, has been very demanding and time consuming, thus limiting adequate monitoring. As an alternative to the traditional methods, this study aimed to apply the environmental DNA (eDNA) as a resourceful tool to detect the causative organism (Tetracapsuloides bryosalmonae) of the PKD from the natural river water samples with known previous precense of the PKD. During the PKD occurrence period (June-September, 2016), water samples were were collected from four different sites from two different rivers. For assessing the possible effect of the water temperature to the parasite prevalence, real-time data loggers were installed into each site. Sampling sites were located in different parts of the rivers in order to assess the distribution of the parasites. Results indicate the higher prevalence rate of T. bryosalmonae in downstream sampling sites in both rivers. In addition, positive effect was detected between the water temperature and the filtered volume related to the PKD prevalence. Hereby it is suggested that the efficiency of the particular eDNA method to detect the PKD agents from wild, depends of complex interaction of various factors and therefore more research needs to be conducted in future. The outcome and the information of given study can be further used for development of more efficient and reliable method to detect the T. bryosalmonae.

Kirjeldus

Magistritöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval

Märksõnad

magistritööd, neeruhaigused, lõhilased, DNA

Viide

Kollektsioonid