Väike kuslapuuraamat
| dc.contributor.author | Arus, Liina | |
| dc.contributor.author | Rätsep, Reelika | |
| dc.contributor.author | Tammik, Mari-Liis | |
| dc.contributor.author | Zimmer, Elmar | |
| dc.contributor.department | Eesti Maaülikool. Polli aiandusuuringute keskus | est |
| dc.date.accessioned | 2023-01-30T08:16:06Z | |
| dc.date.available | 2023-01-30T08:16:06Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description | Trükis on mõeldud nii põllumajandustootjale kui ka lihtsalt aiandushuvilistele, kes plaanivad alustada sinise kuslapuu kasvatamist või juba tegelevad sellega. | est |
| dc.description.abstract | Marjakultuurina kasvatatav sinine kuslapuu (Lonicera caerula L), nimetatakse ka söödav kuslapuu, on olnud siiani terve maailma jaoks veel suhteliselt vähetuntud. Kuigi koduaedades kohtab teda järjest sagedamini, on suuremaid istandikke hakatud rajama alles viimasel ajal. Eestis on kuslapuud vähestes koduaedades kasvatatud rohkem kui pool sajandit. Kuslapuu kasvatamise ja sordiaretustööga tegelevad Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Poola. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses on vanemaid vene päritolu kuslapuusorte ja aretisi katsetanud teadurid Robert Piir, Koidu Kelt ja Liina Arus üle kolmekümne aasta. Viimase aastakümne jooksul on Eestisse aga toodud rida uuemaid, mitte ainult Venemaal aretatud sorte, mis ületavad varasemaid nii saagikuse kui ka marja suuruse poolest. Üks selle liigi positiivsemaid omadusi on tema marjade väga varajane valmimine – enne maasikat – ja põõsaste ning õite märkimisväärne külmakindlus. Hooaja esimese marjana peaks kuslapuu olema võimeline tarbijates tähelepanu äratama. Tegemist on väga kasuliku ja tervisliku marjaga eelkõige seetõttu, et kuslapuu on puuviljadest ja marjadest kõige varajasem looduslik vitamiinide allikas. Teisalt on kuslapuumarjad kõrge polüfenoolide, antotsüaanide ja askorbiinhappesisaldusega, olles sellega tervislikkuse poolest võrreldavad mustika, aroonia, vaarika ja sõstarde marjadega. Kuslapuumarjad sobivad sügavkülmutami- seks ja mahlade tegemiseks. Tema marjadest tuleb väga maitsev toormoos või keedis ning see meenutab veidi mustikamoosi. Kuslapuu on väga sobiv marjakultuur maheviljeluse tingimustes kasvatamiseks, kuna tal on vähe kahjustajaid. Selle põõsa maitsvad ja Eestimaa oludes kõige varem valmivad marjad väärivad kindlasti rohkem tähelepanu. Käesolevas raamatus antakse ülevaade kuslapuust, tema kasvatamisest, uuematest sortidest, tervislikest omadustest ja kahjustustest ning kasutamisviisidest. | est |
| dc.description.sponsorship | Trükis on välja antud MAK 2014-2020 meetme 16.2. „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise“ projekti „Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemis- tehnoloogiate arendamine“ raames, toetab Euroopa Liit | est |
| dc.identifier.isbn | 978-9916-719-02-2 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/7957 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus | est |
| dc.rights | © Maaeluministeerium | est |
| dc.rights | © Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet | est |
| dc.rights | © Eesti Maaülikool | est |
| dc.subject | kuslapuu | est |
| dc.subject | sordid | est |
| dc.subject | marjakasvatus | est |
| dc.subject | aiandus | est |
| dc.subject | nõuanded | est |
| dc.title | Väike kuslapuuraamat | est |
| dc.type | Book | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Kuslapuu_veebi.pdf
- Suurus:
- 3.61 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst