Integrated plant disease management in spring barley and oat production
Laen...
Failid
Kuupäev
2011
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Haiguskindlad sordid ja fungitsiidid omavad sarnaseid mõjusid haigustekitajate populatsioonide piiramisel ja taimehaiguste tõrjel. Taimede haiguskindluse ja fungitsiidide oskuslik kasutamine võimaldab tagada taimehaiguste efektiivse ja keskkonnasäästliku tõrje.
Haigustekitajad võivad geneetiliselt muutuda, mistõttu väheneb taimede haiguskindlus või fungitsiidi toime efektiivsus. Väitekirjas esitatakse taimekaitse soovituste teaduslikult põhjendatud praktilised täpsustused odral võrklaiksuse (Pyrenophora teres) ja kõrreliste pruunlaiksuse (Cochliobolus sativus), kaeral kroonrooste (Puccinia coronata) ja pruunlaiksuse (Pyrenophora avenae) kohta.
Patogeeni virulentsuse monitooringu katses (1996-2002) selgitati uued virulentsed kaera kroonrooste rassid. Selgus, et rassispetsiifiline resistentsus on võrreldes 1996.a. vähenenud kõige enam diferentsiaatorliinidel Pirol, Pc 58, Pc 61 ja sortidel Alo, Jaak, Edith.
Odra ja kaera haiguste katsetes (2003-2005) selgitati sordi resistentsuse ja fungitsiidi kooskasutamise võimalusi efektiivse haigustõrje tagamiseks, sordi resistentsuse täiendamist fungitsiidide vähendatud dooside kasutamisega epidemioloogiliselt olulisel ajal. Odral oli efektiivsem triasooltüüpi tebukonasool fungitsiidi täisdoosi jagatud pritsimine. Ka programmi I-Taimekaitse soovitatud kulunormid on piisavad õigeaegse tõrje korral, kuna arvestavad sordi resistentsuse ja ilmastiku näitajatega. Haiguskindlamal sordil on erinevate normide kasutamisel tõrjeefektiivsused sarnased, seega täisnormi kasutamine on õigustatud ainult vastuvõtliku sordi puhul haiguse levikule soodsal aastal. Kaera pruunlaiksuse infektsioon vähenes oluliselt täisnormi kasutamisel lipulehe kuni viljatupe avanemise kasvufaasides haigusele vastuvõtlikumatel sortidel. Kroonrooste virulentsuse spekter ja sellele soodsad levimise tingimused mõjutasid pritsimisaja efektiivsust. Oluline on pritsimise ajastamine, mis põhineb taimehaiguste survele. Keemilise tõrje mõju jääb nõrgaks, kui haigustekitaja juba kahjustab taime, kuid väldib efektiivselt uute eoste põlvkonda. Taimekaitse ja tootmise strateegiad on kõrgel tasemel, kui nad on kohandatud konkreetse sordi vajadustele konkreetsetes tingimustes. Enamsaagi väärtuse ja majandusliku tasuvuse analüüs näitab, et fungitsiidi kasutamine odral on majanduslikult kasulik väiksema haiguskindlusega sortidel mõlemas töödeldud variandis. Kuigi täisnormiga pritsimisel saadakse suure tõenäosusega suurim saak, on keskmise haiguse levikuga aastatel kulutused tõrjele suuremad, võrreldes saagilisast saadud kasumiga.
Odra katses (2004-2006) selgitati kasvuaegse haigustõrje mõju seemnega edasikanduvate seente nakkuse vähendamisele. Selgus, et sortide ja fungitsiidide valikuga saab lisaks kasvuaegsete taimehaiguste tõrjeefektiivsuse tõstmisele mõjutada järgmistesse aastatesse edasikanduvate fütopatogeensete ja saprotroofsete seente esinemist.
Kaera katses (2006-2008) selgitati väetisfooni ja fungitsiidide kasutamise mõju kaerahaigustele. Selgus, et ainult külvieelse väetamise korral korreleerub kroonrooste intensiivsus tugevasti aasta ilmastiku, sordi resistentsuse ja mulda viidud väetise kogusega. Pruunlaiksuse esinemist mõjutab aasta, väetamine, sordi haiguskindluse ja aasta koosmõju, aasta ja väetamise koosmõju. Intensiivsel foonil väetamise ja taimekaitsega oli suurim seos aasta ja kroonrooste esinemise vahel.
Kirjeldus
Märksõnad
oder (teravili), kaer, teraviljakasvatus, taimehaigused, taimekaitse, taimekaitsevahendid, fungitsiidid, säästev tehnoloogia, dissertatsioonid