Järvselja ürgmetsa puistu dünaamika Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide andmeil
| dc.contributor.advisor | Laarmann, Diana (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Põldveer, Eneli (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Tamm, Liis | |
| dc.contributor.department | Metsa– ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool | est |
| dc.date.accessioned | 2025-05-26T06:31:26Z | |
| dc.date.available | 2025-05-26T06:31:26Z | |
| dc.date.defensed | 2025-06-03 | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Järvselja ürgmets, kui Eesti esimene metsakaitseala, omab tähtsat rolli kaitsealuste metsade kirjeldamisel. Töö eesmärgiks on uurida Järvselja ürgmetsa puistu dünaamikat. Järvselja ürgmetsa püsiproovitükid rajati 2013. aastal Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku metoodika järgi ning kordusmõõdeti 2024. aastal. Töös analüüsiti takseerandmete muutuseid: puistute koosseisu, elusate puude kasvu, surnud puude ja lamapuidu rohkust, looduslikku uuendust ja loodusväärtuste hinnangut. Tulemustest selgus, et Järvselja ürgmetsakvartali puistutes on suurenenud kuni 40 cm diameetriga elusate puude arv, kuid jämedamate elusate puude arv on vähenenud vastupidiselt surnud puude arvule, kus suurenemine on toimunud just jämedate surnud puude arvelt. 11-aastase perioodi jooksul on Järvselja ürgmetsakvartal muutunud mitmekesisemaks, suurenenud on, lamapuidu kogus ning loodusliku uuenduse käigus tekkinud noorte puude arv. Kogu surnud puidu (nii püsti kui lama) maht oli 2013. aastal keskmiselt 108 m3/ha ning 2024. aastal 118 m3/ha. | est |
| dc.description.abstract | Järvselja primeval forest, as the first forest protection area in Estonia, plays an important role in describing protected forests. The aim of the current study is to assess the dynamics of forest stands in the Järvselja primeval forest. Permanent sample plots were established in the Järvselja primeval forest in 2013 based on the methodology of Estonian Network of Forest Research Plots and were remeasured in 2024. The study analysed changes in forest stand characteristics: species composition, growth of living trees, deadwood dynamics (including standing and lying deadwood), natural regeneration and changes in the assessment of ecological values. The results revealed an increase in the number of living trees with a diameter of up to 40 cm, while the number of larger living trees has decreased. In contrast, the number of dead trees has increased, especially among the larger diameter classes. Over the 11-year period, the forest stands in the Järvselja primeval forest quarter have become more diverse. The amount of deadwood dynamics has increased, as has the number of young trees formed through natural regeneration. The average total volume of deadwood (standing and lying) was 108 m3/ha in 2013 and 118 m3/ha in 2024. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/9772 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.rights | info:eu-repo/semantics/openAccess | eng |
| dc.rights | Attribution 4.0 International (CC BY NC ND 4.0) | eng |
| dc.rights.uri | https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | põlismets | est |
| dc.subject | looduslik mets | est |
| dc.subject | seire | est |
| dc.subject | elurikkus | est |
| dc.subject | surnud puit | est |
| dc.title | Järvselja ürgmetsa puistu dünaamika Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide andmeil | est |
| dc.title.alternative | Forest stand dynamics of Järvselja primeval forest based on permanent sample plot data | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | eng |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 03.09.2025 |