Proteome profile of bovine uterine extracellular vesicles during the oestrous cycle and in endometritis
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadav alates
Autorid
Piibor, Johanna
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
Uterine fluid (UF) provides a microenvironment for the growth and survival of pre-implantation embryos and facilitates embryo-maternal communication. While effective communication and nurturing of pre-implantation embryos via UF contribute to improved embryonic implantation and development, the disrupted or suboptimal conditions can lead to implantation failure and pregnancy loss. Recent studies have revealed the role of extracellular vesicles (EVs) in cell-to-cell communication. EVs are lipid membrane-bound nanoparticles containing a range of biomolecules, which when transferred from one cell to another can influence the state of another cell. Several postpartum reproductive inflammatory diseases have been documented, with endometritis emerging as the primary long-lasting fertility-affecting ailment. Postpartum endometritis in dairy cattle refers to inflammation of the endometrium that occurs three weeks or more after parturition, exhibiting no systemic signs of illness. We studied the bovine UF-EV profiles in healthy cows and those with endometritis. We found that UF-EV concentration, size and proteomic profile show clear differences between follicular and luteal phases in naturally cyclic, the days of the oestrous cycle in synchronized cows and cows with clinical (CLE) and subclinical endometritis (SE). Moreover, supplementing UF-EVs from cows with CLE or SE to embryo cultures in vitro had determinantal impact on blastocyst rates and/or quality compared to UF-EVs from healthy cows. Our study identified HTRA1 as potential biomarker for SE. Future investigations building upon the insights gained from this thesis could potentially address challenges with diagnosing SE and improve in vitro fertilization technologies (e.g., increase blastocyst rates, improve embryo quality) making it more feasible to use in farms.
Emakavedeliku koostis määrab kinnitumiseelse embrüo kasvukeskkonna ning embrüo ja emaka vahelise rakusuhtluse kvaliteedi. Optimaalne suhestus toetab embrüo kasvu ja emakale kinnitumist, kuid häiritud või mitteoptimaalne rakusuhtlus võib põhjustada viljatust või tiinuse kaotust. Rakusuhtluses osalevad ka rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV-d). Need on lipiidmembraaniga ümbritsetud nanosuuruses osakesed, mis sisaldavad mitmesuguseid biomolekule. Rakud suudavad omavahel EV-sid vahetada ning selle kaudu mõjutada üksteise füsioloogilisi ja patoloogilisi protsesse. Piimalehmade poegimisjärgsetest emakapõletikest on endometriit kõige levinum pikaajalist viljatust põhjustav haigusseisund. See on endomeetriumi süsteemsete haigusnähtudeta põletik, mis tekib kolm või enam nädalat pärast poegimist. Selles väitekirjas uuriti tervete ja endometriidiga veiste emakavedeliku EV-de proteoomiprofiile. Selgus, et follikulaar- ja luteaalfaasis loomulikult indlevatel lehmadel, östraaltsükli päevadel sünkroniseeritud lehmadel ning kliinilise (CLE) ja subkliinilise endometriidiga (SE) lehmadel on emakavedeliku EV-de kontsentratsioon, suurus ja proteoomiprofiil erinev. CLE- ja SE-lehmade emakavedeliku EV-de lisamine embrüokultuuri vähendas blastotsüstide arvu ja/või kvaliteeti. See näitab, et endometriit mõjutab embrüo arengut. Lisaks tuvastati, et serüülpeptidaas HtrA1 on potentsiaalne biomarker SE diagnoosimiseks. Tulevased uuringud, mis tuginevad selle väitekirja tulemustele, võivad lahendada SE diagnoosimisega seotud küsimusi ja parendada in vitro viljastamistehnoloogiaid (nt suurendada blastotsüstide määra ja parandada embrüo kvaliteeti), muutes nende tehnoloogiate kasutamise farmides teostatavamaks.
Emakavedeliku koostis määrab kinnitumiseelse embrüo kasvukeskkonna ning embrüo ja emaka vahelise rakusuhtluse kvaliteedi. Optimaalne suhestus toetab embrüo kasvu ja emakale kinnitumist, kuid häiritud või mitteoptimaalne rakusuhtlus võib põhjustada viljatust või tiinuse kaotust. Rakusuhtluses osalevad ka rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV-d). Need on lipiidmembraaniga ümbritsetud nanosuuruses osakesed, mis sisaldavad mitmesuguseid biomolekule. Rakud suudavad omavahel EV-sid vahetada ning selle kaudu mõjutada üksteise füsioloogilisi ja patoloogilisi protsesse. Piimalehmade poegimisjärgsetest emakapõletikest on endometriit kõige levinum pikaajalist viljatust põhjustav haigusseisund. See on endomeetriumi süsteemsete haigusnähtudeta põletik, mis tekib kolm või enam nädalat pärast poegimist. Selles väitekirjas uuriti tervete ja endometriidiga veiste emakavedeliku EV-de proteoomiprofiile. Selgus, et follikulaar- ja luteaalfaasis loomulikult indlevatel lehmadel, östraaltsükli päevadel sünkroniseeritud lehmadel ning kliinilise (CLE) ja subkliinilise endometriidiga (SE) lehmadel on emakavedeliku EV-de kontsentratsioon, suurus ja proteoomiprofiil erinev. CLE- ja SE-lehmade emakavedeliku EV-de lisamine embrüokultuuri vähendas blastotsüstide arvu ja/või kvaliteeti. See näitab, et endometriit mõjutab embrüo arengut. Lisaks tuvastati, et serüülpeptidaas HtrA1 on potentsiaalne biomarker SE diagnoosimiseks. Tulevased uuringud, mis tuginevad selle väitekirja tulemustele, võivad lahendada SE diagnoosimisega seotud küsimusi ja parendada in vitro viljastamistehnoloogiaid (nt suurendada blastotsüstide määra ja parandada embrüo kvaliteeti), muutes nende tehnoloogiate kasutamise farmides teostatavamaks.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary Science.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemises loomaarstiteaduse erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemises loomaarstiteaduse erialal.
Märksõnad
dissertations, bovine endometritis, extracellular vesicles, uterine fluid, proteomics