Mahetoit : loomulik ja kasulik
Laen...
Kuupäev
2011
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Mahe- ehk ökoloogiline (bioloogiline, looduslik)
põllumajandus levib kiirelt kogu maailmas. Üks
kasvu põhjus on kindlasti see, et looduslike
vahenditega ning loodusega kooskõlas majandamine
on oluliselt keskkonnasäästlikum kui
tavapõllumajandus. Teisalt on aga toodetav
mahetoit üha nõutum.
Euroopa mahetoodete turg on jõudsalt arenenud
alates 1990ndate algusest: 2010. aastal
oli Euroopa mahetoiduturu käive juba üle
20 miljardi euro. Kõige suurem mahetoidu
turg Euroopas on Saksamaal, järgnevad
Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia maheturud.
Ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule
kõige rohkem aga taanlased, šveitslased ja
austerlased. Eestis, kus mahetoidu turg on
alles arenemas, ületab nagu mujalgi Euroopas,
nõudlus pakkumise. Tarbijauuringute
põhjal on peamiseks mahetoidu eelistamise
põhjuseks tervis, maitse ja tootmisviisi keskkonnasõbralikkus.
Nii mahepõllumajanduslikule tootmisele kui
ka töötlemisele on Euroopa Liidu määrustega
kehtestatud kindlad reeglid, mille täitmist
kontrollivad põhjalikult järelevalveasutused.
Võib täiesti kindel olla, et mahetoit on usaldusväärne:
kontrollsüsteem tagab mahenõuete
järgimise.
Mahetoidu kvaliteeti tehakse kindlaks teadusuuringutega:
toodete kvaliteedi, ohutuse
ja tervisemõjude usaldusväärne võrdlus peab
põhinema terviklikul lähenemisel. Tavaliselt on
uuringute põhirõhk vaid toiteväärtusel, kuid
oluline on mõista, et paljud põllumajanduses ja
toidutootmises kasutatavad kemikaalid võivad
olla tervisele kahjulikud ja seda tuleb toidu
kvaliteedi hindamisel arvestada. Seepärast
hinnatakse mahetoitu uurides toiteväärtuse
kõrval ka teisi toidus olevaid ja tervist mõjutavaid
aineid nagu näiteks taimekaitsevahendite
jäägid, nitraadid, kunstlikud lisaained jms.
Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150
maailma eri paigus tehtud mahe- ja tavatoidu
kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati
selle põhjal ülevaatlik aruanne (Quality
of Organic vs. Conventional Food and Effects
on Health), mis on elektroonselt kättesaadav
www.pickfi ber.eu ja mahekeskus.emu.ee.
Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti
PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks
oli Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF)
INTERREG IVC programmi kaudu. Järgnevalt
on toodud lühike kokkuvõte analüüsi peamistest
tulemustest.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
mahepõllumajandus, agroökoloogia, biodünaamiline põllumajandus, taimekasvatus, loomakasvatus, mahetoit, tervishoid, teatmikud