Eesti kaljukotka-asurkonna demograafilise seisundi analüüs : Projekti nr RE.4.06.23-0105 lõpparuanne
Pisipilt ei ole saadaval
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Kaitsealuste liikide populatsioonide dünaamika prognoosimiseks ja nende tõhusa kaitse tagamiseks tuleb teada ja seirata erinevaid populatsiooni arvukust määravaid demograafilisi parameetreid. Ühed olulisemad näitajad on isendite ellujäämus ja vahetumise sagedus, mille hindamiseks on traditsiooniliselt kasutatud lindude märgistamist (nt rõngastamist) ja taaskohtamiste analüüsi (Newton et al 2016). Tehnoloogia arenguga on lisandunud uued meetodid, nagu telemeetria, mis võimaldab täpselt jälgida lindude liikumist ja tuvastada võimalikke surmajuhtumeid (Crandall et al 2019) või DNA-analüüs mitteinvasiivselt kogutud sulgede põhjal (Waterlot et al 2024). Kombineerides erinevaid meetodeid, saame paremini prognoosida populatsioonitrende ja välja töötada strateegiaid liikide kaitsmiseks.
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) on kotkaste perekonda (Aquila) kuuluv suur röövlind. Nagu paljudes teistes riikides, kus liik esineb, on ka Eestis kaljukotkas ohustatud ja seetõttu määratud kõige kõrgemasse, I kaitsekategooriasse (Keskkonnaamet 2018). Seetõttu on Eesti kaljukotkaasurkonda ohustavate tegurite väljaselgitamine ning nende mõju vähendamine väga oluline. Kaljukotkaste üheks võimalikuks ohuteguriks on isendite kõrge suremus. Seda tegurit ei ole Eesti kontekstis veel uuritud, kuid sarnaseid uuringuid on kõige enam läbi viidud Ameerika Ühendriikides (Crandall et al 2019; Millsap et al 2022; Gedir et al 2025), aga ka Šotimaal (Whitfield et al 2004) ja Soomes (Tikkanen et al 2024). Meie kaljukotka asurkonna teeb eriliseks asjaolu, et erinevalt eespool mainitud riikidest pesitsevad Eesti kaljukotkad peamiselt soodes, mitte mägistel aladel, nagu mujal maailmas.
Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata ellujäämust erinevates soo- ja vanuserühmades ning määrata kindlaks isendite vahetumise sagedus Eesti kaljukotka-asurkonnas viimase 20 aasta jooksul, kombineerides erinevaid märgistusmeetodeid. Uuring on määratletud ühe tegevusena Eesti kaljukotka kaitse tegevuskavas.
Kirjeldus
Märksõnad
kaljukotkas, Eesti, demograafia, ellujäämus, märgistusmeetodid, uuringute aruanded
Viide
Rohtla, F., Väli, Ü., & Sein, G. (2025). Eesti kaljukotka-asurkonna demograafilise seisundi analüüs. Estonian University of Life Sciences. https://doi.org/10.15159/EDS.REP.25.02