Andmebaasi logo
 

Saaremaa rannaroostiku kaugseire valitud kohtades

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2019

Kättesaadav alates

11.09.2019

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Eesti keskkonnaseire programmis on uuritud aastaid seireobjektidena suurjärvede kui ka erinevate väikejärvede ning mereranna suurtaimestikku. Pilliroog (Phragmites australis) on Eesti suurim kõrreline. Pilliroogu saab kutsuda kõrgeimaks rohttaimeks. Suuremad pilliroopadrikud võivad olla kõrguselt kahest meetrist kuni nelja meetrini. Aasias on pilliroog üheks ehitusmaterjaliks, millest tehakse enamasti kergehitistena maju, tööriistu ning nõusid majapidamisse. . Bakalaureusetöö eesmärgiks on mõõta pindala rannaroostikul erinevates vööndipiirides Saaremaal ja Muhumaal ning analüüsida saadud tulemusi. Uurimiseks laadisin alla vajalikud Landsat 8 (OLI) satelliidipildid USA geoloogiakeskuse arhiivist. Metoodikas kasutasin programme IDRISI Taiga ja MapInfo 15.0 ja töötlesin satelliidipilte, et saada tulemuseks rannaroostikku fotosid. Lisaks jagasin Saaremaa ja Muhumaa 5-ks erisuurusega polügooniks, kus sain arvutada puhvervööndeid kasutades rannaroostiku pindalasid. Lõuna-Saaremaa polügooni nr.2 suuruseks sain 607.5 hektarit, mis oli suurim pindalalt. Kõige väiksema pindalaga oli Ida-Saaremaa polügoon nr.4, kus tuli tulemuseks 316.2 hektarit. Üldtulemusteks sain, et rannikupindala on 2769 hektarit, millest 2135 hektarit on kaetud rannaroostikuga.
The Estonian environmental monitoring programs have been studied for years as objects of monitoring in the large vegetation of large lakes as well as various small lakes and seashore. Reed (Phragmites australis) is Estonia's largest desert. The reed can be called the highest herbaceous plant. Larger reed can be from two meters to four meters high. In Asia, reed is one of the building materials, mostly made of lightweight houses, tools and household items. The aim of the Bachelor's thesis is to measure the area on the coastline in different zone boundaries in Saaremaa and Muhu and analyze the results. I downloaded the necessary Landsat 8 (OLI) satellite images from the archives of the US Geological Survey for investigation. In the methodology I used IDRISI Taiga and MapInfo 15.0 and processed satellite images to get photos of the beach shrine. In addition, I divided Saaremaa and Muhumaa into 5 polygons of different sizes, where I was able to calculate the areas of the beach builder using buffer zones. The size of South Saaremaa Polygon No.2 was 607.5 hectares, which was the largest area. The smallest area was the eastern Saaremaa polygon No.4 where the result was 316.2 hectares.The overall result is that the coastal area is 2769 hectares, of which 2135 hectares are covered with coastal pollution.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamine ja kaitse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, roostikud, kaugseire, Saaremaa

Viide

Kollektsioonid