Rabies preparedness in Finland - Literature review and evaluation of recent improvement activities
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadavus
05.09.2020
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Rabies is zoonotic disease with global health significance causing more than 60,000 human deaths
every year. Even though rabies is nearly always fatal after clinical symptoms, it is also 100%
preventable with already existing resources, such as increasing awareness, vaccinating dogs,
managing populations and administering post-exposure prophylaxis. Rabies has three different
ecological appearance; sylvatic, urban and bat rabies. In developing countries, the role of urban,
dog-mediated rabies is still significant. Vaccination programmes and control of stray dogs have
reduced importance of urban rabies in developed countries and directed focus towards sylvatic
rabies and wildlife reservoirs. Finland has been free of rabies since 1992, but pressure for disease
re-introduction exists. Biggest risk for good animal diseases status in Finland is believed to be
international animal movements, especially the trend to adopt street dogs from countries where
rabies might be endemic. Stakeholders in rabies preparedness are operating under different policies
and acts. Policy field is important to clarify in order to specify what limitations and challenges the
disease surveillance and prevention system faces, to understand how the field is operating under
these circumstances, and to know, who is responsible of which actions of field. The aim of this
study was to analyse the impact and relevance of the OH-SMART Rabies workshop held in 2018 in
Finland, and to find out how different stakeholders within the Finnish rabies preparedness system
have implemented the action plans developed in the workshop. The study was conducted with
mixed qualitative and quantitative research approach by online questionnaire and semi-structured
interviews as a data collection method. Qualitative data was analysed by inductive coding and
quantitative data by hand to develop descriptive statistics. Study showed, that the most significant
output of the workshop was interpersonal networking of stakeholders and changing and sharing
thoughts and ideas. Most of the responders regarded participation in the workshop being beneficial
for them. According to study results, biggest challenge in this kind of processes was implementing
the strategies. Another common challenge was the lack of time. There is a need for coordination and
support afterwards to ensure implementing measures, so that moving forward with action plans is
ideally not left solely to participants own interest and motivation. In addition, there seems to be a
need of spreading awareness of One Health among other professions to get them more involved.
Marutaud on ülemaailmse tähtsusega zoonootiline haigus, mis põhjustab igal aastal rohkem kui 60 000 inimese surma. Ehkki marutaud on peaaegu alati surmaga lõppev haigus, pärast kliiniliste sümptomite tekkimist, on see ka juba olemasolevate ressurssidega 100% välditav - näiteks inimeste teadlikkuse suurendamine, koerte vaktsineerimine, populatsioonide juhtimine ja kokkupuutejärgse profülaktika korraldamine. Marutaudil on kolm erinevat esinemisvotmi - metsloomade, koduloomade ja nahkhiirte kaudu leviv marutaud. Arengumaades on koduloomade ehk koerte vahendatud marutaudi roll endiselt märkimisväärne. Vaktsineerismisprogrammid ja hulkuvate koerte tõrje on vähendanud arenenud riikide linnas esineva marutaudi olulisult, ja nüüd on suunatud fookus metsamarutaudi ja eluslooduse reserviaaride vastu. Soome on marutaudist vaba olnud alates 1992 aastast, kuid surve haiguse taastootmiseks on olemas. Arvatakse, et Soomes on loomahaiguste hea seisundi suurim oht rahvusvaheline loomade liikumine, eriti suundumus vastu võtta tänavakoeri riikidest, kus marutaud võib olla endeemiline. Marutaudiks valmisoleku sidusrühmad tegutsevad erinevate poliitikate ja seaduste alusel. Poliitikavaldkond on oluline täpsustada, et saaks aru, milliste piirangute ja väljakutsetega haiguse seire- ja ennetussüsteem kokku puutub, mõista kuidas väli sellistes tingimustes töötab, ja teada, kes vastutab ja milliste valdkonna tegevuste eest. Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Soomes aastal 2018 peetud OH-SMART marutaudi töötoa mõju ja olulisust ning välja selgitada, kuidas erinevad marutaudiks valmisoleku süsteemi kuuluvad sidusrühmad on töötoas välja töötatud tegevuskavad täide viinud. Andmed koguti segatud kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimismeetodi abil, tehes veebiküsimustikke ja poolstruktureeritud intervjuusid. Kvalitatiivseid andmeid analüüsiti induktiivse kodeerimise ja kvantitatiivsete andmete abil, kirjeldava statistika väljatöötamiseks. Uuring näitas, et seminari kõige olulisem väljund oli huvirühmade inimestevaheline võrgustumine ning mõtete ja ideede vahendamine ja jagamine. Enamik vastajaid pidas töötoas osalemist neile kasulikuks. Uuringutulemuste kohaselt oli sedalaadi protsesside suurim väljakutse strateegiate rakendamine. Teine levinud väljakutse oli ajapuudus. Rakendusmeetmete tagamiseks on vaja koordineerimist tagantjärgi ja toe andmist osalejatele nii, et tegevuskavadega edasi liikumine ei jää ideaalis sõltuvaks ainuüksi osalejate huvidele ja motivatsioonile. Lisaks näib olevat vaja levitada teadlikkust ühisest tervisest ka teiste kutsealade hulgas, et neid rohkem kaasata.
Marutaud on ülemaailmse tähtsusega zoonootiline haigus, mis põhjustab igal aastal rohkem kui 60 000 inimese surma. Ehkki marutaud on peaaegu alati surmaga lõppev haigus, pärast kliiniliste sümptomite tekkimist, on see ka juba olemasolevate ressurssidega 100% välditav - näiteks inimeste teadlikkuse suurendamine, koerte vaktsineerimine, populatsioonide juhtimine ja kokkupuutejärgse profülaktika korraldamine. Marutaudil on kolm erinevat esinemisvotmi - metsloomade, koduloomade ja nahkhiirte kaudu leviv marutaud. Arengumaades on koduloomade ehk koerte vahendatud marutaudi roll endiselt märkimisväärne. Vaktsineerismisprogrammid ja hulkuvate koerte tõrje on vähendanud arenenud riikide linnas esineva marutaudi olulisult, ja nüüd on suunatud fookus metsamarutaudi ja eluslooduse reserviaaride vastu. Soome on marutaudist vaba olnud alates 1992 aastast, kuid surve haiguse taastootmiseks on olemas. Arvatakse, et Soomes on loomahaiguste hea seisundi suurim oht rahvusvaheline loomade liikumine, eriti suundumus vastu võtta tänavakoeri riikidest, kus marutaud võib olla endeemiline. Marutaudiks valmisoleku sidusrühmad tegutsevad erinevate poliitikate ja seaduste alusel. Poliitikavaldkond on oluline täpsustada, et saaks aru, milliste piirangute ja väljakutsetega haiguse seire- ja ennetussüsteem kokku puutub, mõista kuidas väli sellistes tingimustes töötab, ja teada, kes vastutab ja milliste valdkonna tegevuste eest. Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Soomes aastal 2018 peetud OH-SMART marutaudi töötoa mõju ja olulisust ning välja selgitada, kuidas erinevad marutaudiks valmisoleku süsteemi kuuluvad sidusrühmad on töötoas välja töötatud tegevuskavad täide viinud. Andmed koguti segatud kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimismeetodi abil, tehes veebiküsimustikke ja poolstruktureeritud intervjuusid. Kvalitatiivseid andmeid analüüsiti induktiivse kodeerimise ja kvantitatiivsete andmete abil, kirjeldava statistika väljatöötamiseks. Uuring näitas, et seminari kõige olulisem väljund oli huvirühmade inimestevaheline võrgustumine ning mõtete ja ideede vahendamine ja jagamine. Enamik vastajaid pidas töötoas osalemist neile kasulikuks. Uuringutulemuste kohaselt oli sedalaadi protsesside suurim väljakutse strateegiate rakendamine. Teine levinud väljakutse oli ajapuudus. Rakendusmeetmete tagamiseks on vaja koordineerimist tagantjärgi ja toe andmist osalejatele nii, et tegevuskavadega edasi liikumine ei jää ideaalis sõltuvaks ainuüksi osalejate huvidele ja motivatsioonile. Lisaks näib olevat vaja levitada teadlikkust ühisest tervisest ka teiste kutsealade hulgas, et neid rohkem kaasata.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, marutaud, valmisolek, nakkushaiguste tõrje