Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne
Laen...
Kuupäev
2014
Kättesaadav alates
Autorid
Järvalt, Ain (koostaja)
Bernotas, Priit (koostaja)
Silm, Maidu (koostaja)
Kask, Meelis (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab
alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud
kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse
oluliste liikide osas on hea või isegi väga hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud
siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali
hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme kõrgperiood vähendanud angerjapüügi
tulemuslikkust ja pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta
kevadel. Aasta 2013 oli eelnevatest veevaesem ja tänu sellele ka angerjasaagid veidi tõusid,
kuigi jäävad endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Õnneks leevendab saakide
madalseisu nii püügiõiguse tasu vähenemine, angerja esmakokkuostu hinna tõus ja teiste
oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla.
2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu
vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG III A North
EELMIG projekti raames eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et
suur osa angerjaid saab võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata.
Juba möödunud aastal kerkis üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve kutseliste
kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige püügiandmete
esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks sorteerimise
nõue jt küsimused, mis loodetavasti peale korduvaid ühiseid arutelusid leiavad lahenduse 2014.
aastal.
Käesolev aruanne võtab kokku 2013. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel
sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi
hinnang 2013. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid
antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos
(usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2014. ja 2015. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike
näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning
vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest
Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides
(ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmad jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi
andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või
hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100
paikse angerja kohta. 4
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust
Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma
kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning
Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname
meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve
kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa, Enno Kella, Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein
Puuritsat, Tõnu Kleini ja Leo Aasat ning paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali
kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning
angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja
asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia.
Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid
üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja
Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel koostati vastava juhendi
alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.
Kirjeldus
Märksõnad
kalapüük, siseveekalapüük, angerjas, koha, latikas, haug, Võrtsjärv, Eesti, uuringute aruanded