Indoor Climate and Animal Keeping Technologies Valuation by Factors of Working Environment of Pigsties
| dc.contributor.advisor | Reppo, Boris | |
| dc.contributor.author | Sada, Oliver | |
| dc.date.accessioned | 2010-03-30T08:05:30Z | |
| dc.date.available | 2010-03-30T08:05:30Z | |
| dc.date.defensed | 2010-01-21 | |
| dc.date.issued | 2010 | |
| dc.description.abstract | Uurimistöö eesmärgiks oli sigalate töökeskkonna mitmepara-meetrilise uurimise kaudu täiendada andmeid, mis võimaldavad hinnata ja valida sisekliima, tööajakulu ja töö raskusastme tegurite kaudu otstarbekamaid loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid. Sellest tulenevad ülesanded olid: 1. Teemaalase kirjandusega tutvumine ja analüüsimine. 2. Uurimisele kuuluvate seafarmide valik ja metoodika koostamine. 3. Loomade erineva pidamisviisidega (sügavallapanul, allapanuta ja vähesel allapanul) sigalate üldise ööpäevase ja tsonaalse (erineval kõrgusel loomade paiknemise- ja inimese töökohtadel) sisekliima parameetrite arvväärtuste muutuste uurimine. 4. Loomade käitumise ja tehtavate tööde mõju uurimine sigala sisekliimale. 5. Temperatuuri ja suhtelise niiskuse samaaegse mõju uurimine sigala õhu ammoniaagisisaldusele. 6. Sigade talitamisel ööpäevase tööajakulu määramine. 7. Seatalitajate töö raskusastme määramine. 8. Sigade pidamistehnoloogiate hinnang. 9. Järelduste tegemine. Uurimistöö uudsuseks on loomade erinevate pidamisviiside ja pidamistehnoloogiatega töökeskkonna pikaajalised kompleks-uuringud, mida tehti erinevatel aastaaegadel ning mis sisaldasid sigalate sisekliima mitmeparameetrilisi üheaegseid mõõtmisi (I, II, III, IV, V, VI), samuti loomapidamisega seotud tööajakulu ja töö raskusastme (VII, VIII) määramist. Käesolevat uurimistööd tehti suvel ja talvel loomade pidamisviisiga sügavallapanul, allapanuta ja vähesel allapanul erinevate pidamistehnoloogiate ja loomaliikidega seafarmides. Sisekliima uurimiseks kasutati ALMEMO Data Loggeri 8990-8 komplekti koos anduritega õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse, liikumiskiiruse ja hapniku-, süsinikdioksiidi- ning ammoniaagi kontsentratsiooni mõõtmiseks ööpäeva kestel kõrgusel 1,5 meetrit ja päevasel ajal sigala erineval kõrgusel (0,1; 0,5; 1,5 ja 2,0 meetrit põrandast), hoone ristlõikes ja diagonaalis (I-VI). Ammoniaagi-sisaldust õhus määrati ka Gas Monitor Pac III fi rmalt Dräger Safety AG & Co KGaA seadmega. Välisõhu temperatuuri ja suhtelist niiskust mõõdeti fi rma Rotronic seadmega HygroLog koos anduriga HygroClip S. Mõõtmistulemusi analüüsiti arvutiprogram¬miga AMR WinControl, Pac III Soft ware 3.nn, HW3, Excel, SAS. Uurimis¬andmeid tutvustatakse graafi kute ja statistilise töötlemisega saadud diagrammide ning tabelitega. Sügavallapanuga sigala juures mõõdetud välisõhu temperatuuri -0,4-(+2,9°C) puhul oli siseõhu temperatuur ööpäevaringsel mõõtmisel vahemikus 11,1-14,2°C, mis ei väljunud normidega (Maatalouden…1990) lubatud piiridest (I). Uurimustest tuleneb (I, joonised 1 ja 2), et välisõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõju sisekliimale on märgatav. Mida madalamale langeb õhutemperatuur, seda halvemaks muutuvad nuuma või kasvu tulemused (CIGR 1984; Liiske 2002). Selle ärahoidmiseks tekib vajadus sigalat kütta. Talvised sisekliima ööpäevaringsed mõõtmised näitasid, et õhu temperatuur on ühtlasem ja kõrgem allapanuta sigalas, kus oli paremini soojustatud seinad ja laed, hästi toimiv õhuvahetus ning kasutusel põrandaküte ja sõnnikut eemaldati valgkanalisse. Õhu suhteline niiskus oli keskmiselt 82,63 ja 88,42%, ületades normatiivselt soovitatavat (I, tabel 2, joonis 1-3). Talvel mõjutavad vähese allapanuga sigalate sisekliima parameetrite arvväärtusi loomade söötmine ja sõnniku eemaldamine (IV). Väliskliima mõjutab sisekliimat rohkem sigalas, kus ruumid on puudulikult soojustatud. Selgus, et uuritavates vähese allapanuga sigalates olid talvise õhu temperatuuri keskväärtused (15,37-21,98°C) praktiliselt lubatud piirides (III). Mõõdetud õhu suhteline niiskus ületas talvel soovitatavuse piiri skreeperseadmega sigalas, ulatudes 88,4%. Sõnniku eemaldamise ajal laias sõnnikurennis suurenes ka ammoniaagisisaldus 48,7 ppm-ni (III). Suvel vähese allapanuga sigalate keskmine temperatuur oli 21,9 ja 24,5°C ning suhteline niiskus 75,79 ja 78,31%, olles sigalates praktiliselt lubatud piirides (V). Ammoniaagi ööpäevane sisaldus oli keskmiselt 16,8 ja 18,0 ppm, kuid suurenes nuumikute sigalas 34 ppm-ni söödajaotusseadmete hooldamisel, mis tekitas loomade intensiivse liikumise (V). Uurimistulemusena määrati suvel ammoniaagi kontsentratsiooni graafi lised ja empiirilised sõltuvused nii siseõhu temperatuurist sügavallapanul sigalas A (R2 1=0,946, n=6000) (joonis 4.3) ja vedelsõnnikusüsteemiga sigalas B (R2 2=0,795, n=9000) (funktsioonid 4.1 ja 4.2, II), kui ka temperatuuri ja suhtelise niiskuse koosmõjust (joonis 4.4) funktsioonidega (n=12000, R2 3=0,966; n=18000, R2 4=0,7949) (funktsioonid 4.3 ja 4.4, II). Uurimistulemused kinnitavad, et ammoniaagisisaldus on õhu madalamates kihtides suurem, mille põhjuseks on tekkekoha lähedus (I, III, VI). Sügavallapanuga sigalas looma kõrgustsoonis õhu suhteline niiskus (kuni 93%) ja ammoniaagisisaldus (kuni 39ppm) ületasid soovitatavaid väärtusi (I), millega peaks arvestama ventilatsiooni projekteerimisel ja lokaalse õhuvahetuse korraldamisel. Leiti, et seasulus oli sügavallapanu pinnal sea tsoonis temperatuur (16,4°C) kõrgem kui 2,0 meetri kõrgusel (15,2°C) (I). Allapanuta sigalas, kus kesikuid peeti vesiküttega betoonpõrandal, muutus õhu temperatuur kõrgustsoonis vähe. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon oli mõlemas sigalas (I) loomade (0,13 ja 0,19%) ja inimese (0,11 ja 0,17%) kõrgusel normatiividega lubatud piires Ööpäevane tööajakulu määrati seatalitaja töö kronometreeri-misega sekundilise täpsusega (VII, VIII). Töötaja ööpäevane tööaeg võeti arvesse struktuurskeemi järgi (joonis 3.3), kus tööaeg koosneb püsivast abiajast (10 minutit vahetuses riietumisele, pesemisele jne) ja tootmisülesande täitmise ajast. Tööpäeva pildistamine toimus tööaja iga tööoperatsiooniks, pausiks jne kulutatud aja määramisega, selle kirjeldamisega ning kronoloogilises järjekorras vaatluspäevi¬kusse kandmisega. Ööpäevane eritööajakulu määrati kümne kesiku, nuumiku ja tiine emise ning ühe põrsastega emise kohta. Uurimisel selgus (VII, VIII), et väiksemad tööajaerikulud (0,24; 0,35 ja 0,56 minutit 10 nuumiku kohta ööpäevas) olid 500, 700 (730) ja 1000 nuumikuga sigalates, kus vedel- ja kuivsööta jaotati vastavalt automaatliiniga Pellon, Roxell või akukäruga söödakünasse. Automaatliiniga söötmisel inimtööaeg praktiliselt puudub. Leiti, et käsitsi söötmisel olid väiksemad tööajakulud 1000 nuumikule sööda jaotamisel söödakärust söödaautomaati Groba ning 650 kesiku puhul künasse vastavalt 0,64 ja 0,58 minutit 10 sea kohta. Sulgude puhastamisel suurim tööajaerikulu (1,76 min 10 sea kohta ööpäevas) oli 300-se nuumikukarja puhul. Sõnniku mehhaniseeritud eemaldamisel olid väiksemad tööajaerikulud (praktiliselt masinajad) suuremates farmides ja sigalates, kus kasutati tiibskreeperit (VII, VIII). Seatalitaja töö raskusastet sigade talitamisel uuriti tööpäeva vältel (VII) ja ka eraldi loomade söötmisel (tabel 4.1, VIII) ning sõnniku eemaldamisel ja allapanu laotamisel (tabel 4.2, VIII). Talitajatel erinevatel töödel mõõdetud keskmise ja suurema pulsisageduste järgi määrati töö raskusaste, kasutades Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud raskusaste liigitust. Pulsisagedust mõõdeti pulsitestriga Polar 610i Sport Tester. Leiti, et talitajate tööraskusaste sigade söötmisel (tabel 4.1, VIII) on üldiselt keskmiselt raske. Kergem on see sigade söötmisel söödaautomaatidest, kui võetakse sööta punkrist, siis jäävad ära lisatööd (sööda käsitsi laadimine kärusse). Söötmisel künast on koormus suurem, kuna toimub ka käsitsi sööda jaotamine piki küna. Sööda jaotamine poegivatele emistele oli seatalitaja töö kerge. Sigalates, kus toimus loomade söötmine kord päevas (VII), koormas töökeskkond talitajaid rohkem kui söötmisel kaks korda päevas. Mõlemal juhul laaditi sööt käsitsi kärusse ning kärust künasse. Töö raskusastmeks oli raske töö, mille kergendamiseks tuleks loomi sööta kaks korda päevas või võtta kasutusele käru täitmine söödaga söödapunkrist. Seatalitajatele osutus keskmiselt raskeks ja raskeks sügavallapanuga sigalas põhu laotamine ning raskeks vähese allapanuga sigalates loomade sulgude koristamine (tabel 4.2, VIII). Võrreldes erinevaid loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid ning hinnates neid saadud sisekliima, seatalitaja tööajakulu ja töö raskusastme alusel võib järeldada järgmist: - sügavallapanuga ja vähese allapanuga uuritud sigalate sisekliimat mõjutavad rohkem väliskliima ja tehtavad tööd ning seda kahjustab, eriti talvel ruumi õhu suur suhteline niiskus ja ammoniaagisisaldus, mis tihti ületasid soovitatavuse piiri. Sigalates kasutusel olnud õhutussüsteemid vajavad täiustamist või väljavahetamist kaasaegsete vastu. Sisekliima näitajad olid paremad allapanuta sigalates, kus kasutusel oli põrandaküte ja hästi toimiv õhuvahetus, mis tagas ööpäeva vältel sobiva ja ühtlase õhu temperatuuri; - selgus, et vähese allapanuga sigalates suurendavad ammoniaagi emissiooni laiemad skreeperseadmetega sõnnikurennid. Olukorda parendaks tehnoloogia, kus kasutatakse kitsas sõnnikurennis kettvõi lattkraapkonveierit. Sobib ka loomade allapanuta pidamine, ehk vedelsõnniku eemaldamine, kuid hästi ventileeritavate kanalisüsteemidega. Ka sulgude puhastamisel on tööajakulu ja talitaja energeetiline koormatus (töö raskusaste) väiksem; - leiti, et talitaja tööajakulu ja energeetilise koormatuse seisukohalt on sobivad söötmistehnoloogiad: • suurematele sigalatele (üle 500 sea) täielikult mehhaniseeritud tehnoloogia, kus kasutatakse ajaliselt programmeeritud sisselülitamisega kuiv- või vedelsööda jaotussüsteeme; • väiksematele sigalatele tehnoloogiad söödapunker-liikuv söödajaoti-söödaküna või söödapunker-käru-söödaautomaat (nt “Groba” tüüpi). Sigalate töökeskkonna mitmeparameetrilise uurimise tulemused võimaldavad täiendada andmeid, mille alusel võib hinnata ja valida otstarbekaid loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid. Sigade pidamisviiside otstarbekuse väljaselgitamiseks on vaja jätkata uurimist majanduslike (näiteks: ehituse- ja tehnika maksumus ning kasutuskulud) ja ökoloogiliste näitajate määramiseks. | en_US |
| dc.description.sponsorship | Publication of this dissertation is supported by the Eesti Maaülikool | en_US |
| dc.identifier.isbn | 978-9949-426-78-2 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/129 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | est |
| dc.subject | seakasvatus | EST |
| dc.subject | sigalad | EST |
| dc.subject | sisekliima | EST |
| dc.subject | farmitehnoloogia | EST |
| dc.subject | töökeskkond | EST |
| dc.subject | töökoormus | EST |
| dc.subject | ajakulu | EST |
| dc.subject | dissertatsioonid | EST |
| dc.title | Indoor Climate and Animal Keeping Technologies Valuation by Factors of Working Environment of Pigsties | en_US |
| dc.title.alternative | Sigalate sisekliima ja loomapidamistehnoloogiate hinnang töökeskkonna tegurite alusel | en_US |
| dc.type | Thesis | en_US |
| dc.type.qualificationname | PhD |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1