Indoor Climate and Animal Keeping Technologies Valuation by Factors of Working Environment of Pigsties
Laen...
Failid
Kuupäev
2010
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Uurimistöö eesmärgiks oli sigalate töökeskkonna mitmepara-meetrilise
uurimise kaudu täiendada andmeid, mis võimaldavad hinnata ja valida
sisekliima, tööajakulu ja töö raskusastme tegurite kaudu otstarbekamaid
loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid.
Sellest tulenevad ülesanded olid:
1. Teemaalase kirjandusega tutvumine ja analüüsimine.
2. Uurimisele kuuluvate seafarmide valik ja metoodika koostamine.
3. Loomade erineva pidamisviisidega (sügavallapanul, allapanuta ja
vähesel allapanul) sigalate üldise ööpäevase ja tsonaalse (erineval
kõrgusel loomade paiknemise- ja inimese töökohtadel) sisekliima
parameetrite arvväärtuste muutuste uurimine.
4. Loomade käitumise ja tehtavate tööde mõju uurimine sigala
sisekliimale.
5. Temperatuuri ja suhtelise niiskuse samaaegse mõju uurimine sigala
õhu ammoniaagisisaldusele.
6. Sigade talitamisel ööpäevase tööajakulu määramine.
7. Seatalitajate töö raskusastme määramine.
8. Sigade pidamistehnoloogiate hinnang.
9. Järelduste tegemine.
Uurimistöö uudsuseks on loomade erinevate pidamisviiside ja
pidamistehnoloogiatega töökeskkonna pikaajalised kompleks-uuringud,
mida tehti erinevatel aastaaegadel ning mis sisaldasid sigalate sisekliima
mitmeparameetrilisi üheaegseid mõõtmisi (I, II, III, IV, V, VI), samuti
loomapidamisega seotud tööajakulu ja töö raskusastme (VII, VIII)
määramist.
Käesolevat uurimistööd tehti suvel ja talvel loomade pidamisviisiga sügavallapanul,
allapanuta ja vähesel allapanul erinevate pidamistehnoloogiate ja
loomaliikidega seafarmides.
Sisekliima uurimiseks kasutati ALMEMO Data Loggeri 8990-8 komplekti
koos anduritega õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse, liikumiskiiruse ja hapniku-, süsinikdioksiidi- ning ammoniaagi kontsentratsiooni mõõtmiseks
ööpäeva kestel kõrgusel 1,5 meetrit ja päevasel ajal sigala erineval kõrgusel
(0,1; 0,5; 1,5 ja 2,0 meetrit põrandast), hoone ristlõikes ja diagonaalis (I-VI).
Ammoniaagi-sisaldust õhus määrati ka Gas Monitor Pac III fi rmalt Dräger
Safety AG & Co KGaA seadmega. Välisõhu temperatuuri ja suhtelist
niiskust mõõdeti fi rma Rotronic seadmega HygroLog koos anduriga
HygroClip S. Mõõtmistulemusi analüüsiti arvutiprogram¬miga AMR
WinControl, Pac III Soft ware 3.nn, HW3, Excel, SAS. Uurimis¬andmeid
tutvustatakse graafi kute ja statistilise töötlemisega saadud diagrammide
ning tabelitega.
Sügavallapanuga sigala juures mõõdetud välisõhu temperatuuri
-0,4-(+2,9°C) puhul oli siseõhu temperatuur ööpäevaringsel mõõtmisel
vahemikus 11,1-14,2°C, mis ei väljunud normidega (Maatalouden…1990)
lubatud piiridest (I). Uurimustest tuleneb (I, joonised 1 ja 2), et välisõhu
temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõju sisekliimale on märgatav. Mida
madalamale langeb õhutemperatuur, seda halvemaks muutuvad nuuma
või kasvu tulemused (CIGR 1984; Liiske 2002). Selle ärahoidmiseks tekib
vajadus sigalat kütta.
Talvised sisekliima ööpäevaringsed mõõtmised näitasid, et õhu temperatuur
on ühtlasem ja kõrgem allapanuta sigalas, kus oli paremini soojustatud seinad
ja laed, hästi toimiv õhuvahetus ning kasutusel põrandaküte ja sõnnikut
eemaldati valgkanalisse. Õhu suhteline niiskus oli keskmiselt 82,63 ja
88,42%, ületades normatiivselt soovitatavat (I, tabel 2, joonis 1-3).
Talvel mõjutavad vähese allapanuga sigalate sisekliima parameetrite
arvväärtusi loomade söötmine ja sõnniku eemaldamine (IV). Väliskliima
mõjutab sisekliimat rohkem sigalas, kus ruumid on puudulikult
soojustatud. Selgus, et uuritavates vähese allapanuga sigalates olid talvise
õhu temperatuuri keskväärtused (15,37-21,98°C) praktiliselt lubatud
piirides (III). Mõõdetud õhu suhteline niiskus ületas talvel soovitatavuse
piiri skreeperseadmega sigalas, ulatudes 88,4%. Sõnniku eemaldamise ajal
laias sõnnikurennis suurenes ka ammoniaagisisaldus 48,7 ppm-ni (III).
Suvel vähese allapanuga sigalate keskmine temperatuur oli 21,9 ja 24,5°C
ning suhteline niiskus 75,79 ja 78,31%, olles sigalates praktiliselt lubatud
piirides (V). Ammoniaagi ööpäevane sisaldus oli keskmiselt 16,8 ja
18,0 ppm, kuid suurenes nuumikute sigalas 34 ppm-ni söödajaotusseadmete
hooldamisel, mis tekitas loomade intensiivse liikumise (V).
Uurimistulemusena määrati suvel ammoniaagi kontsentratsiooni graafi lised
ja empiirilised sõltuvused nii siseõhu temperatuurist sügavallapanul sigalas
A (R2
1=0,946, n=6000) (joonis 4.3) ja vedelsõnnikusüsteemiga sigalas
B (R2
2=0,795, n=9000) (funktsioonid 4.1 ja 4.2, II), kui ka temperatuuri
ja suhtelise niiskuse koosmõjust (joonis 4.4) funktsioonidega (n=12000,
R2
3=0,966; n=18000, R2
4=0,7949) (funktsioonid 4.3 ja 4.4, II).
Uurimistulemused kinnitavad, et ammoniaagisisaldus on õhu madalamates
kihtides suurem, mille põhjuseks on tekkekoha lähedus (I, III, VI).
Sügavallapanuga sigalas looma kõrgustsoonis õhu suhteline niiskus (kuni
93%) ja ammoniaagisisaldus (kuni 39ppm) ületasid soovitatavaid väärtusi
(I), millega peaks arvestama ventilatsiooni projekteerimisel ja lokaalse
õhuvahetuse korraldamisel. Leiti, et seasulus oli sügavallapanu pinnal sea
tsoonis temperatuur (16,4°C) kõrgem kui 2,0 meetri kõrgusel (15,2°C) (I).
Allapanuta sigalas, kus kesikuid peeti vesiküttega betoonpõrandal, muutus
õhu temperatuur kõrgustsoonis vähe. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon
oli mõlemas sigalas (I) loomade (0,13 ja 0,19%) ja inimese (0,11 ja 0,17%)
kõrgusel normatiividega lubatud piires
Ööpäevane tööajakulu määrati seatalitaja töö kronometreeri-misega
sekundilise täpsusega (VII, VIII). Töötaja ööpäevane tööaeg võeti arvesse
struktuurskeemi järgi (joonis 3.3), kus tööaeg koosneb püsivast abiajast
(10 minutit vahetuses riietumisele, pesemisele jne) ja tootmisülesande
täitmise ajast. Tööpäeva pildistamine toimus tööaja iga tööoperatsiooniks,
pausiks jne kulutatud aja määramisega, selle kirjeldamisega ning
kronoloogilises järjekorras vaatluspäevi¬kusse kandmisega. Ööpäevane
eritööajakulu määrati kümne kesiku, nuumiku ja tiine emise ning ühe
põrsastega emise kohta.
Uurimisel selgus (VII, VIII), et väiksemad tööajaerikulud (0,24; 0,35 ja
0,56 minutit 10 nuumiku kohta ööpäevas) olid 500, 700 (730) ja 1000
nuumikuga sigalates, kus vedel- ja kuivsööta jaotati vastavalt automaatliiniga
Pellon, Roxell või akukäruga söödakünasse. Automaatliiniga söötmisel
inimtööaeg praktiliselt puudub.
Leiti, et käsitsi söötmisel olid väiksemad tööajakulud 1000 nuumikule
sööda jaotamisel söödakärust söödaautomaati Groba ning 650 kesiku
puhul künasse vastavalt 0,64 ja 0,58 minutit 10 sea kohta.
Sulgude puhastamisel suurim tööajaerikulu (1,76 min 10 sea kohta
ööpäevas) oli 300-se nuumikukarja puhul. Sõnniku mehhaniseeritud
eemaldamisel olid väiksemad tööajaerikulud (praktiliselt masinajad)
suuremates farmides ja sigalates, kus kasutati tiibskreeperit (VII, VIII).
Seatalitaja töö raskusastet sigade talitamisel uuriti tööpäeva vältel (VII) ja
ka eraldi loomade söötmisel (tabel 4.1, VIII) ning sõnniku eemaldamisel ja
allapanu laotamisel (tabel 4.2, VIII). Talitajatel erinevatel töödel mõõdetud
keskmise ja suurema pulsisageduste järgi määrati töö raskusaste, kasutades
Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud
raskusaste liigitust. Pulsisagedust mõõdeti pulsitestriga Polar 610i Sport
Tester.
Leiti, et talitajate tööraskusaste sigade söötmisel (tabel 4.1, VIII) on üldiselt
keskmiselt raske. Kergem on see sigade söötmisel söödaautomaatidest, kui
võetakse sööta punkrist, siis jäävad ära lisatööd (sööda käsitsi laadimine
kärusse). Söötmisel künast on koormus suurem, kuna toimub ka käsitsi
sööda jaotamine piki küna. Sööda jaotamine poegivatele emistele oli
seatalitaja töö kerge.
Sigalates, kus toimus loomade söötmine kord päevas (VII), koormas
töökeskkond talitajaid rohkem kui söötmisel kaks korda päevas. Mõlemal
juhul laaditi sööt käsitsi kärusse ning kärust künasse. Töö raskusastmeks
oli raske töö, mille kergendamiseks tuleks loomi sööta kaks korda päevas
või võtta kasutusele käru täitmine söödaga söödapunkrist.
Seatalitajatele osutus keskmiselt raskeks ja raskeks sügavallapanuga sigalas
põhu laotamine ning raskeks vähese allapanuga sigalates loomade sulgude
koristamine (tabel 4.2, VIII).
Võrreldes erinevaid loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid ning hinnates
neid saadud sisekliima, seatalitaja tööajakulu ja töö raskusastme alusel võib
järeldada järgmist:
- sügavallapanuga ja vähese allapanuga uuritud sigalate sisekliimat
mõjutavad rohkem väliskliima ja tehtavad tööd ning seda kahjustab,
eriti talvel ruumi õhu suur suhteline niiskus ja ammoniaagisisaldus,
mis tihti ületasid soovitatavuse piiri. Sigalates kasutusel olnud
õhutussüsteemid vajavad täiustamist või väljavahetamist kaasaegsete
vastu. Sisekliima näitajad olid paremad allapanuta sigalates, kus kasutusel oli põrandaküte ja hästi toimiv õhuvahetus, mis tagas ööpäeva vältel sobiva ja ühtlase õhu temperatuuri;
- selgus, et vähese allapanuga sigalates suurendavad ammoniaagi
emissiooni laiemad skreeperseadmetega sõnnikurennid. Olukorda
parendaks tehnoloogia, kus kasutatakse kitsas sõnnikurennis kettvõi
lattkraapkonveierit. Sobib ka loomade allapanuta pidamine,
ehk vedelsõnniku eemaldamine, kuid hästi ventileeritavate
kanalisüsteemidega. Ka sulgude puhastamisel on tööajakulu ja
talitaja energeetiline koormatus (töö raskusaste) väiksem;
- leiti, et talitaja tööajakulu ja energeetilise koormatuse seisukohalt on
sobivad söötmistehnoloogiad:
• suurematele sigalatele (üle 500 sea) täielikult mehhaniseeritud
tehnoloogia, kus kasutatakse ajaliselt programmeeritud
sisselülitamisega kuiv- või vedelsööda jaotussüsteeme;
• väiksematele sigalatele tehnoloogiad söödapunker-liikuv
söödajaoti-söödaküna või söödapunker-käru-söödaautomaat
(nt “Groba” tüüpi).
Sigalate töökeskkonna mitmeparameetrilise uurimise tulemused
võimaldavad täiendada andmeid, mille alusel võib hinnata ja valida
otstarbekaid loomapidamisviise ja -tehnoloogiaid.
Sigade pidamisviiside otstarbekuse väljaselgitamiseks on vaja jätkata uurimist
majanduslike (näiteks: ehituse- ja tehnika maksumus ning kasutuskulud) ja
ökoloogiliste näitajate määramiseks.
Kirjeldus
Märksõnad
seakasvatus, sigalad, sisekliima, farmitehnoloogia, töökeskkond, töökoormus, ajakulu, dissertatsioonid