Andmebaasi logo
 

Suguküpsete emaste signaalvähkide (Pacifastacus leniusculus) osakaal ja pikkuseline jaotus Riksu ojas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadav alates

01.09.2023

Autorid

Sikut, Norman Mattias

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Võõrliikide leviku peatamine loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks on nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil olulise tähtsusega. Selleks, et võõrliikide vastu efektiivselt võidelda, on vaja õppida tundma nende bioloogiat. Töö eesmärgiks on välja selgitada Riksu oja suguküpsete emaste signaalvähkide pikkuseline jaotus ning nende osakaal püükides. Töö teema on aktuaalne, kuna sarnast uurimust varasemalt Eestis tehtud ei ole. Uurimistöös kasutatud andmed on kogutud aastatel 2013–2022 Riksu ojast KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) rahastatavate projektide „Tegevuskava rakendamine jõevähi varude kasutamiseks ja kaitseks“ ning EMP (Euroopa Majanduspiirkond) ja KIK rahastatava projekti „Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes“ raames. Kokku oli valimis 1901 vähki, kellest emased signaalvähid 590, neil täheldati marja või vastsete olemasolu välisel vaatlusel, lisaks uuriti 81-l püütud emasel vähil marjaalgete olemasolu gonaadis. Töö tulemusel selgitati välja, et väiksem signaalvähk, kes kandis kas marja või vastseid oli 62 mm pikkune. Kõige rohkem marja või vastseid kandnud signaalvähke oli pikkuse juures 84 mm. Alates 98-st mm-st aeglustub suguküpsete emaste signaalvähkide esinemissagedus. Seega võib väita, et Riksu ojas saavutavad emased signaalvähid suguküpsuse samade suuruste juures, mida on pakutud ka erialakirjanduses, 60-90 mm juures. Protsentuaalselt moodustasid kogu perioodi (2013-2022) püükidest keskmiselt 31% emased ja 69% isased signaalvähid. Emaste signaalvähkide pikkuselise jaotuse teadmisel saame paremini hinnata populatsiooni suurust ja struktuuri, mis võimaldab optimeerida tõrjemeetmeid, et võõrliike tõhusamalt tõrjuda.. Näiteks kasutades väiksemat mõrrasilma suurust, võib väiksemate vähkide mõrda sattumise tõenäosus olla suurem. Mida rohkem suguküpseid emaseid õnnestub veekogust välja püüda, seda enam õnnestub vähendada võõrliikide populatsioonide kasvu ja levikut.
Stopping the spread of alien species in order to preserve natural diversity is very important on both at the level of the European Union and Estonia. In order to effectively fight against alien species, it is necessary to learn about their biology. The aim of the work is to find out the length distribution of sexually mature female signal crayfish in Riksu Stream and their longitudinal distribution. The topic of the work is actual, as a similar study has not been done in Estonia before. The data used in the research were collected in the years 2013-2022 from Riksu Stream by KIK (Environmental Investment Centre) funded project "Implementation of the action plan for the use and protection of crayfish stocks" besides EMP (The European Economic Area) and KIK funded project "Control of invasive alien species in Estonian fresh waters". There were a total of 1901 crayfish in the sample, of which 590 were female signal crayfish, the presence of eggs or larvae was observed in them by external observation. In addition, the presence of eggs in the gonad of 81 female crayfish caught was examined. As a result of the work, it was found that the smaller signal crayfish, which carried either eggs or larvae, was 62 mm long. The length of the largest number of signal crayfishes carrying eggs or larvae were 84 mm. After reaching length of 98 mm, the proportion of crayfish carrying eggs or larvae began to decline. It can be stated that signal crayfish in Riksu Stream reach sexual maturity at the same sizes as described in the literature, at a length of 60-90 mm. In percentage terms, 31% of female and 69% of male signal crayfish accounted for the catches of the entire period (2013-2022). By knowing the length distribution of female signal crayfish, we can successfully estimate the size and structure of the population, which allows us to optimize control measures to control alien species more effectively. Knowing the length distribution allows better adaptation of catching measures, such as the mesh size used. By using a smaller mesh size, smaller crayfish may be more likely to be caught in the trap. The more sexually mature females can be caught from the river, the more the growth and spread of alien species populations can be reduced.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, võõrvähiliigid, signaalvähk, Pacifastacus leniusculus, suguküpsus, marjaterad, pikkus

Viide

Kollektsioonid