Hariliku männi (Pinus sylvestris) ja hariliku kuuse (Picea abies) maapealse ja maa-aluse biomassi jaotus jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis
| dc.contributor.advisor | Becker, Hardo (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Puhke, Rene | |
| dc.date.accessioned | 2019-05-31T07:01:43Z | |
| dc.date.available | 2019-05-31T07:01:43Z | |
| dc.date.defensed | 2019-06-10 | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Töö eesmärk oli hinnata hariliku kuuse ja hariliku männi maapealse ja maa-aluse biomassi jaotust 50-aastases puistus. Maa-alust biomassi on uuritud vähem kui maapealset biomassi, kuna töö on keerulisem, aeganõudvam ja mahukam. Välitööd teostati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kvartalil JS120. Puistu maapealse biomassi hindamiseks kasutati mudelpuude meetodit. Maa-aluse biomassi hindamiseks pesti välja nelja männi ja kahe kuuse juurestikud. Nii väli- kui ka laboritöö viidi läbi 2018. aasta sügisel ja 2019. aasta kevadel. Tüve osakaal moodustas männi maapealsest biomassist 87% ja kuusel 83%. Maaaluse biomassi osakaal moodustas männil 16-19% ja kuusel 15-18% kogu biomassist. Maa-aluse ja maapealse biomassi suhtarv oli männil 0,22 ja kuusel 0,21, mis on sarnane Eestis varem saadud tulemustele. Hariliku männi regressioonivõrranditel olid determinatsioonikordajad (R2>0,9) kõrged, mis näitavad tugevat seost rinnasdiameetri ja biomassi vahel. Bakalaureusetöö on valmis ühe osana projektist „ Eesti puistute biomassi mudelite väljatöötamine“. | est |
| dc.description.abstract | The aim of the thesis was to evaluate the distribution of above- and below-ground biomass of Scots pine and Norway spruce in a 50-year-old stand. Belowground biomass research has been done less than aboveground biomass, as work is more complicated and time-consuming. Data was collected in JS120 compartment in Järvselja- Training and Experimental Forest Centre. The model tree method was used to study the aboveground biomass of the trees. In order to evaluate two spruce and four pine below-ground biomass, the root systems were washed out. Both field- and laboratory work was carried out in the autumn and spring of 2018-2019. The share of the stem in the aboveground biomass formed 87% for the pine and 83% for the spruce. Below-ground biomass of the pine and spruce model trees was 16-19% and 15-18% of the total tree biomass, respectively. Belowground and above-ground biomass root to shoot ratio was 0.22 for pine and 0.21 for spruce, which are in good accordance with earlier published data in Estonia. The regression determination coefficient of the Scots pine models was high (R2>0.9) which demonstrates a strong relationship between the biomass and diameter at breast height (DBH). The thesis was compiled as a part of the project „Elaboration of country specific biomass models for Estonian forests“. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/5112 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | harilik kuusk | est |
| dc.subject | harilik mänd | est |
| dc.subject | biomass | est |
| dc.subject | kasvukohatüübid | est |
| dc.title | Hariliku männi (Pinus sylvestris) ja hariliku kuuse (Picea abies) maapealse ja maa-aluse biomassi jaotus jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis | est |
| dc.title.alternative | The distribution of the above- and below-ground biomass of scots pine (Pinus sylvestris) and norway spruce (Picea abies) in oxalis-myrtillus forest site type | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 10.09.2019 |