Andmebaasi logo
 

Erinevate puidukaitsevahendite mõju puidusinetuse vältimiseks männipuidul

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Autorid

Käkki, Kristjan

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesoleval bakalaureusetöös on käsitletud invasiivset patogeeni Diplodia sapinea kui agressiivset puidusinetuse tekitajat. Selline värvi muutumine rikub puidu loomuliku ilu ja nõuab töötlemisel lisakulutusi või vähendab puidust saadavat tulu. Töö uurimusliku osa põhieesmärgiks on välja selgitada kolme erineva puidukaitsevahendi efektiivsus puidusinetuse vastu võitlemiseks. Puidukaitsevahenditeks valiti Eestis toodetud ja igaühele kättesaadavad tooted ECO Krunt PRG 30, männitõrv ja linaseemneõli. Eeldatakse kahe esimese mainitud toote tõhusat toimimist puidusinetuse kaitsel, kuid linaseemneõli puhul on kahtlusi puidusinetust takistavas toimes, eriti välitingimustes. Töö raames soovitakse saada eelnevale kinnitust. Katse teostamiseks valmistati lüli- ja maltspuidu osast eraldi tehtud katsekehad. Pärast töötlemist puidukaitsevahenditega asetati need Petri tassi, kuhu oli eelnevalt kasvama pandud Diplodia sapinea. Katsetulemuste hindamiseks kasutati analüüsitud proovikehade võrdlemist nakatamata proovikehadega visuaalselt vastavalt tekkinud värvimuutustele. Töö tulemusena selgus, et ECO Krunt PRG 30ga immutatud puit tõrjus puidu värvuse muutused kogu katse vältel. Männitõrv nõrgendas seene poolt tehtavate kahjustuste ulatust, kuid ei suutnud seene levikut täielikult takistada. Linaseemneõliga töödeldud katsekehad ei erinenud töötlemata katsekehadest (viibisid samas keskkonnas), sinetuse poolt tekitatud värvuse poolest. Kohati oli märgata linaõliga töödeldud maltspuidu katsekehadel tumedamat värvust või värvimuutusi, seega ka kiiremat seene arengut puidus, võrrelduna töötlemata katsekehadega. Töö tulemusel selgus, et linaõli ei taga mingit kaitset puidusinetuse vastu, mille tekitaja on Diplodia sapinea.
This bachelor’s thesis discusses pathological fungus Diplodia sapinea and its ability to generate blue stain. Such discoloration of natural wood requires additional processing costs or reduces yearly revenues. Main goal of the research is to test the efficacy of three different wood protection products against blue stain. Selected products were ECO Krunt PRG 30, pine tar and flaxseed oil, which are produced in Estonia and accessible to everyone. The first two mentioned products are expected to give effective protection in the outdoor conditions, while natural flaxseed oil effectiveness against blue stain is questionable. This work should provide results to confirm or disapprove it. Testing part starts with making test specimens separately from heartwood and sapwood. After that they were processed with named wood protection products and placed in Petri dishes, which already contained Diplodia sapinea. Infected and healthy wood were compared to evaluate test results. The final results are gained through visual inspection of wood discoloration. Results showed ECO Krunt PRG 30 effectiveness to eliminate wood discoloration in impregnated wood areas during the test period. Pine tar weakened the extent of discoloration, but was unsuccessful to completely prevent the blue stain fungus development in wood. Test specimens treated with flaxseed oil, did not show any differences with unprotected wood (also sharing environment with Diplodia sapinea). The test pieces treated with flaxseed oil showed darker colours and more rapid development of blue stain fungus than untreated wood. The test clearly showed that flaxseed oil does not protect wood against blue stain caused by Diplodia sapinea.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid