Andmebaasi logo
 

Pliimoona kasutusest jahinduses ja jahimeeste teadlikkusest selle mõjust

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2022

Kättesaadavus

02.09.2022

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Jahipidamine on eksisteerinud juba inimkonna algusest. Hea tava järgi proovitakse seda teha jätkusuutlikult, et oleks ise mida küttida ja järgnevatel põlvedel samuti. Tänapäeval on tähtsustatud ka rohkem keskkonnasõbralikust ja proovitud inimestele teadvustada, mis oleks õiged ning valed käitumisviisid. Seda arvesse võttes oleme jõudnud punkti, kus on küsimärgi alla seatud pliimoona kasutamine jahinduses. Töö eesmärgiks on läbi küsimustiku välja selgitada Eesti jahimeeste ja -naiste pliimoona kasutusharjumused ning sellega seonduvad võimalikud murekohad, milleks võivad muuhulgas olla plii mõju tervisele ja keskkonnale. Lisaks on töö eesmärk teada saada küsitletute enda arvamus antud teema osas. Eesmärgi saavutamiseks on töö teoreetilises osas kasutatud erinevaid raamatuid ja teadusartikleid, et anda üldist infot plii ja selle mõju kohta. Praktilise osa pealt viidi läbi küsimustik Google forms keskkonnas, kus küsiti jahimeestelt ja -naistelt erinevaid küsimusi, et teada saada nende pliimoona kasutusharjumusi ja teadlikkusest selle mõjust. Uuring saadeti üle Eesti erinevatesse jahiseltsidesse ning kokku saadi tagasi 132 vastust. Tulemustest selgus, et vastanute seas oli teadlikkus pliimoona mõjust kõrge. Vastajatest 100 väitsid, et on kursis plii negatiivsest mõjust keskkonnale. Osaliselt teadlikud olid 29 ning ülejäänud 3 ütlesid, et ei ole kursis. Sellest hoolimata selgus, et pliimoona kasutustihedus on kõrge, kuna 82% vastanutest kasutas kas mõnikord või koguaeg pliid sisaldavat laskemoona. Uuringus selgus samuti, et pliimoona keelustamise vastu oli antud ajahetkel 27% ja keelu poolt 50% vastajatest, ning 23% ei omanud selget seisukohta. Seega üldiselt pooldatakse pliimoona keelustamist lähitulevikus.
Hunting has existed since the beginning of human history. It emphesized to follow sustainable hunting practice, so our and following generations of hunters have wild animals that can be hunted and used for nutrition. Currently significant focus has been put to environmentally friendly hunting including development and use of non toxic ammunition. Taking it into consideration, we have reached the point where the usage of lead, a very toxic element common in hunting ammunition, is being questioned. The aim of the work is to find out through the questionaire the habits of Estonian hunters in the use of lead ammunition and related concerns such as the impact of lead spent during hunting on the health of hunters and impacts to the environment. In order to achieve these goals, various books and research articles have been used in the theoretical part of the work to provide general information about lead and its effects.On the practical part, a survey was conducted in the Google forms environment, where hunters were asked various questions to find out their lead usage habits and awareness of its effects. The study was sent all over Estonia to different hunting associations and 132 answers were received. The results showed that awareness of the effects of lead was high among the respondents. Of the respondents, 100 said they were aware of the negative effects that lead leaves to the environment. Twenty-nine were partially aware, and the other three told that they were not aware. Nevertheless, it was found that the frequency of use is high in lead ammunition, because 82% of respondents used lead-containing ammunition, either sometimes or all the time. The survey also found that 27% of respondents were against ban on lead ammunition at given time and 50% were in favour of the ban, 23% did not have a clear position. Therefore there is general support for ban on lead ammunitions in the near future.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, pliimoon, jahindus, teadlikkus, kasutustihedus, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), keskkonnateadvus, keskkonnaharidus

Viide

Kollektsioonid