The Role of trophic niche in eel head shape dimorphism
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
4.09.2019
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
The European eel is a critically endangered fish species with a complex life cycle. Many
aspects of eel ecology are poorly investigated; therefore, it is crucial to have a thorough
understanding of this fish species for better stock management practices and conservation
actions. In this thesis we caught and measured the head width of eels from the Estonian lakes
of Saadjärv and Võrtsjärv. We hypothesised that individuals with narrow heads would be
primarily benthivorous, whereas broad-headed individuals were likely to be piscivorous.
Lake ecosystems and the subsequent difference in food availability could play a role in the
formation of either head morph. Thus, our second hypothesis is that Lake Saadjärv, with an
average macroinvertebrate biomass of 2.5 g/m2 would have more broad-headed eels than
Lake Võrtsjärv, which has a higher macroinvertebrate biomass of 6.6 g/m2
. We combined
gut content analyses and stable isotopes of δ
15N and δ
13C to determine and compare trophic
niches of eel populations. Gut content analyses results confirm that eels in Saadjärv are
affected by head shape in their feeding habits, with narrow-headed eels consuming
proportionally more macroinvertebrates and broad-headed eels consuming more fish. This
was confirmed with stable isotope analyses- broad-headed eels were significantly more
enriched in δ
15N and therefore had a higher trophic position than narrow-headed eels. In Lake
Võrtsjärv nearly all eels (95%) displayed a narrow head shape, suggesting a diet based mainly
on macroinvertebrates, particularly chironomids. In line with our expectations stable isotope analyses indicated that the eel population in Võrtsjärv rely mostly on Chironomus plumosus
and marginally on other benthic macroinvertebrates. The occurance of broad-headed eels
was indeed higher in Saadjärv (31%) than in Võrtsjärv (2.3%) indicating that food
availability plays a crucial role in eel head morphology
Euroopa angerjas on keerulise elutsükkliga kriitiliselt ohustatud kalaliik. Parem arusaam angerja ökoloogiast viib tema seisundi paranemiseni. Antud magistritöös me mõõtsime ja võrdlesime angerja pea morfoloogiat Võrtsjärves ja Saadjärves. Seadsime hüpoteesiks, et kitsapealised angerjad (pea laiuse ja kala täispikkuse suhe ehk morfoloogiline indeks <0.029) on bentosetoidulised ja laiapealised angerjad (>0.031) on röövtoidulised. Mõlema järve ökosüsteemi iseärasused ja sellest tulenev erinevus põhjaloomastiku biomassis ja liigilises koosseisus võib samuti mängida rolli dimorfismi ehk kahekujulisuse esinemises. Seetõttu seadsime teiseks hüpoteesiks, et Saadjärves, kus bentose hulk on 2.5 g/m2 , on suhteliselt rohkem laiapealisi (röövtoidulisi) angerjaid kui Võrtsjärves, kus bentose hulk on 6.6 g/m2 . Meie kasutasime oma uuringuks maosisu uuringut ja stabiilsete isotoopide δ 15N ja δ 13C analüüsi. Tulemused näitavad, et Saadjärve kitsapealised angerjad toituvad peamiselt bentosest ja laiapealised angerjad kalast. Lisaks maosisu uuringule olid Saadjärve laiapealised angerjad võrreldes kitsapealistega oluliselt rohkem δ 15N isotoobist rikastunud, mis viitab nende kõrgemale positstioonile ökoloogilises püramiidis. Võrtsjärve angerja populatsioon oli valdavalt kitsapealine (95%) ja teooria kohaselt peaksid nad toituma bentosest. Stabiilsete isotoopide analüüs näitas, et Võrtsjärve angerja peamiseks toiduallikaks on Chironomus plumosuse vastsed ja vähemal määral ka muud suurselgrootud. Saadjärve angerjate seas leidus rohkem laiapealisi angerjaid (31%) kui Võrtsjärves (2.5%). See demonstreerib toiduobjekti kättesaadavuse rolli kahe erineva pea morfotüübi esinemises.
Euroopa angerjas on keerulise elutsükkliga kriitiliselt ohustatud kalaliik. Parem arusaam angerja ökoloogiast viib tema seisundi paranemiseni. Antud magistritöös me mõõtsime ja võrdlesime angerja pea morfoloogiat Võrtsjärves ja Saadjärves. Seadsime hüpoteesiks, et kitsapealised angerjad (pea laiuse ja kala täispikkuse suhe ehk morfoloogiline indeks <0.029) on bentosetoidulised ja laiapealised angerjad (>0.031) on röövtoidulised. Mõlema järve ökosüsteemi iseärasused ja sellest tulenev erinevus põhjaloomastiku biomassis ja liigilises koosseisus võib samuti mängida rolli dimorfismi ehk kahekujulisuse esinemises. Seetõttu seadsime teiseks hüpoteesiks, et Saadjärves, kus bentose hulk on 2.5 g/m2 , on suhteliselt rohkem laiapealisi (röövtoidulisi) angerjaid kui Võrtsjärves, kus bentose hulk on 6.6 g/m2 . Meie kasutasime oma uuringuks maosisu uuringut ja stabiilsete isotoopide δ 15N ja δ 13C analüüsi. Tulemused näitavad, et Saadjärve kitsapealised angerjad toituvad peamiselt bentosest ja laiapealised angerjad kalast. Lisaks maosisu uuringule olid Saadjärve laiapealised angerjad võrreldes kitsapealistega oluliselt rohkem δ 15N isotoobist rikastunud, mis viitab nende kõrgemale positstioonile ökoloogilises püramiidis. Võrtsjärve angerja populatsioon oli valdavalt kitsapealine (95%) ja teooria kohaselt peaksid nad toituma bentosest. Stabiilsete isotoopide analüüs näitas, et Võrtsjärve angerja peamiseks toiduallikaks on Chironomus plumosuse vastsed ja vähemal määral ka muud suurselgrootud. Saadjärve angerjate seas leidus rohkem laiapealisi angerjaid (31%) kui Võrtsjärves (2.5%). See demonstreerib toiduobjekti kättesaadavuse rolli kahe erineva pea morfotüübi esinemises.
Kirjeldus
Master’s Thesis
Chair of Hydrobiology and Fishery
Märksõnad
magistritööd, isotoobid, röövtoitumine, angerjas