Andmebaasi logo
 

Okaspuuenamusega majandusmetsade seenpatogeenide levik ja dünaamika lõppraiete järgses metsamullas

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorDrenkhan, Tiia
dc.contributor.advisorDrenkhan, Rein
dc.contributor.advisorSibul, Ivar
dc.contributor.authorRähn, Elisabeth
dc.date.accessioned2016-05-23T06:36:28Z
dc.date.available2016-05-23T06:36:28Z
dc.date.defensed2016-06-02
dc.date.issued2016
dc.description.abstractJuuremädanikud on okaspuudele suurimat majanduslikku kahju tekitavad patogeenid. Raiete järgselt tekkinud kännud on kõige ohtlikumale juuremädaniku tekitajale, s. o juurepessule (Heterobasidion spp.) heaks levimisviisiks, ning patogeeni esinemist ning tekitatud kahju ulatust on oluline uurida. Magistritöö peamine eesmärk oli kirjeldada olulisemate juuremädanike tekitajate esinemist ning dünaamikat viljakas metsamullas vahetult peale uuendusraiet ning aasta hiljem. 25-st kuuse- ning 25-st männienamusega puistust, ning sama paljudelt kontrollaladelt koguti kahel järjestikusel aastal kokku 200 mullaproovi, millest määrati Ilumina sekveneerimise meetodil mullaelustiku koosseisud. Saadud nukleotiidide järjestused määrati automaatselt taksoniteks 97 % identsusega INSD ja UNITE andmebaaside abil. Kokku tuvastati 88 976 taksonoomilist üksust, millest 82 000 kuulusid seeneriiki. Kõige enam seeni (50%) kuulus kandseente (Basidiomycota) hõimkonda, seeneliike tuvastati 1270. Kahel järjestikusel aastal ei olnud juurepessu ega külmaseene (Armillaria spp.) osakaal raiumata ja raiutud kuusikute ega männikute võrdluses statistiliselt usaldatavalt erinevad. Kuusikutes esines külmaseent ning juurepessu enam kui männikutes, samuti mädanikuga kändusid. Saadud andmemaht võimaldab erinevate seenerühmade edasist uurimist. Edasistes juuremädanike analüüsides võetakse hinnangutesse olulisi parameetreid nagu muldade keemiline koostis ja mullatüüp, ning antagonistide osakaal mullas.est
dc.description.abstractRoot rot is one of the most dangerous pathogen on conifers and this is caused high economical loss for forestry in northern Europe. The tree stumps that are formed after felling are a good substrate for the colonization of Heterobasidion spp. Therefore, it is important to study the occurrence and extent of the damage caused by the root rot pathogens. The aim of the master thesis was to characterize pathogenic fungal communities and dynamics of 50 conifer (Pinus sylvestris and Picea abies) clear-cut areas on fertile forest site types recently after felling and one year apart, with the emphasis on root rot pathogens. Another 50 areas were chosen for control areas, where the soil samples were collected on two consecutive years. The collected samplings were analysed with Illumina sequencing to determine the structure of the fungal biota. The sequences were automatically designated to taxon units according to similarity level of 97% by INSD and UNITE databases. 88 976 taxonomic units were detected, of which 82 000 was a part of the fungi. The majority of the analysed fungi belonged to the Basidiomycota with 1270 taxon units. On the analysed consecutive years the proportions of Heterobasidion and Armillaria spp. did not differ statistically significantly depending on the management activity (clear-cut area and control area) nor the pine and spruce dominating stands. The Armillaria spp and Heterobasidion spp occurred more frequently in spruce forests. The collected data enables to study different groups of fungi more specifically. Further studies about the root rot analyses should also regard different important characteristics, e.g. the soil chemical composition, the soil type and the proportion of antagonists in the soileng
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2704
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectjuuremädanikest
dc.subjectraieest
dc.titleOkaspuuenamusega majandusmetsade seenpatogeenide levik ja dünaamika lõppraiete järgses metsamullasest
dc.title.alternativeFungal pathogens distribution and dynamics in managed conifer stands after final fellingeng
dc.typeMaster Thesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Elisabeth_Rähn_2016MA_LV_täistekst.pdf
Suurus:
933.67 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Lae alla

Kollektsioonid

2. Magistritööd