Andmebaasi logo
 

Põhjavee taseme aastasisene dünaamika kuivendatud männienamusega puistutes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadavus

07.09.2023

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Eestis on rajatud palju kuivendussüsteeme, et parandada liigniiskete metsamaade puistute tootlikkust. Kahjuks amortiseeruvad need süsteemid aja jooksul ning kuivenduskraavid, mis ei ole hooldatud ega rekonstrueeritud, ei suuda enam oma ülesannet täita. Töö eesmärgiks on kirjeldada põhjavee taseme dünaamikat vegetatsiooni perioodi jooksul, seal hulgas uurida veetaseme varieeruvust sõltuvalt erinevatest teguritest ning kuivendussüsteemi rekonstrueerimise lühiajalisi mõjusid põhjavee tasemele. Töö jaoks vajalikud andmed on kogutud 2021. ja 2022. aasta kasvuperioodidel välitööde käigus. Proovialad valiti kuivendatud ja kuivendamata puistute seas. Kuivendatud alale oli planeeritud kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. 2021. aastal koguti enne rekonstrueerimist andmeid, et võrrelda neid rekonstrueerimisjärgse perioodiga ehk aastaga 2022. Proovialadel toimus 14 kordusmõõtmist, iga kordusmõõtmise vahe oli 10 päeva. Aladel tehti ringproovitükke ja mõõdeti turbahorisondi paksus. Töös uuriti põhjavee taseme muutust enne ja pärast kuivendussüsteemide rekonstrueerimist. Tulemustest saab järeldada, et rekonstrueerimine kuivendatud aladel avaldas mõju. Keskmiselt langes põhjavee tase 10 cm. Tuginedes Soomes ja Rootsis tehtud uuringutele, on leitud samasugune seos. Tulemustest on võimalik järeldada, et põhjavee tase on seotud õhutemperatuuri ja sademete hulgaga. Kuivendatud aladel oli statistiliselt oluline vaid sademed, aga kuivendamata aladel olid olulised sademed ja temperatuur. Antud tööd võiks edasi arendada, et uurida ka puude radiaalse juurdekasvu antud proovialal ning kuidas põhjavee tase ja ilmastikuolud seda mõjutavad. Varasemates töödes on mainitud parimaks kuivenduskraavide rekonstrueerimise ajaks 25-30 aastat pärast kuivenduskraavi rajamist, sest vanad kraavid amortiseeruvad ning puidu juurdekasv väheneb. Metsamajandamise seisukohalt on kuivendusel positiivne mõju. Põhjavee tase langeb, paraneb puude kasv. Negatiivseteks mõjudeks oleks kasvuhoonegaaside emiteerumine ning veereostus.
In Estonia, many drainage systems have been set up to improve the productivity of stands in forested areas that are too wet. Unfortunately, these systems amortize over time and drainage ditches that are not maintained and reconstructed can no longer fulfil their function. The aim of this work is to describe the dynamics of groundwater levels during the vegetation period, including the variability of water levels depending on different factors and the short-term effects of drainage system reconstruction on groundwater levels. The data required for this work have been collected during fieldwork in the growing seasons of 2021 and 2022. Sample plots were selected among drained and undrained stands. A reconstruction of the drainage system was planned for the drained area. In 2021, data were collected prior to the reconstruction in order to be compared with the post-reconstruction period, i.e. 2022. 14 remeasurements were taken in the sample areas, each remeasurement 10 days apart. The areas were circularly sampled and the thickness of the peat horizon was measured. The study investigated groundwater level changes before and after the reconstruction of drainage systems. From the results it can be concluded that the reconstruction of the drained areas had an impact. On average, groundwater levels decreased by 10 cm. Based on studies in Finland and Sweden, a similar relationship has been found. From the results it can be concluded that groundwater levels are related to air temperature and precipitation. Only precipitation was statistically significant in drained areas, while in undrained areas precipitation and temperature were significant. This work could be further developed to investigate also the radial increment of trees in a given sample area and how this is influenced by groundwater level and climatic conditions. Previous work has indicated that the best time to reconstruct drainage ditches is 25-30 years after the drainage ditch is constructed, as old ditches become obsolete and tree growth declines. Drainage has a positive impact on forest management. Groundwater levels will be lowered and tree growth will improve. Negative effects would be greenhouse gas emissions and water pollution.

Kirjeldus

Bakalaureuse töö Metsanduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, kuivendussüsteemi rekonstrueerimine, põhjavee tase, ilmastikuolud, harilik mänd

Viide

Kollektsioonid