Lõuna-Eesti suitsusauna ja samaväärse elektrisauna keskkonnamõjude võrdlus
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadavus
07.09.2023
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Suitsusaunade populaarsus on 2023. aastal tõusutrendis tänu meediakajastusele ja saunaaastale. Üldiselt on tehnoloogia arenedes elektriline alternatiiv keskkonnasõbralikum kui
kütuse põletamine CO2 heitekoguste osas, kuid saunade puhul seda pole uuritud. Antud
bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda Lõuna-Eesti suitsusauna ja samaväärsete
mõõtmetega elektrisauna keskkonnamõjusid, seda läbi küttekulude ning tuleneva
teoreetilise süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) heitekoguste arvutamise. Selleks koostati
küsimustik, mis esitati suitsusauna omanikele, et määrata suitsusauna keskmised
mõõtmed ning küttekulu. Saadud andmete põhjal valiti võrdluseks sobivad elektrikerised.
Edasi arvutati suitsusauna küttepuidu kogusest heituv CO2 kogus ning elektrisaunal
erinevate Eestis kasutuses olevate elektrienergia allikate puhul CO2 heite kogus. Leiti, et
suitsusauna aastane keskmine heide on 1,728 tonni CO2 ning elektrisauna puhul enim
kasutatava allika, põlevkivi, puhul 3,87 kuni 4,99 tonni. Saadud tulemused moodustavad
Eesti koguheitest väikese osa, kuid elaniku aastasest heitekogusest oleks suitsusaun
14,77% ning elektrisaun 33,07%. Keskkonnamõjuna avaldub see nii Eestis kui ka
globaalselt kliimasoojenemist soodustavalt, eriti elektrisaunad, mida on eeldatavalt
rohkem kui suitsusaunasid. Vajalik oleks edasi uurida teisi keskkonnamõjureid nagu
veekasutus ning sauna asukoht, et anda veelgi põhjalikum hinnang mõjudele keskkonnale.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, keskkonnamõju, suitsusaun, CO2 heitekogus, elektrisaun, küttekulu