Agraarökonoomika aastakoosolek 2018 : Kas kriis on seljatatud?
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Käesolev artiklikogumik võtab kokku
16. veebruaril 2018. aastal Eesti Maaülikoolis
toimunud agraarökonoomika
aastakoosoleku ettekanded. Mõte sellise
kokkusaamise korraldamiseks tekkis mul
2017. aasta suvel ämma-äia juures maal
muru niites. Tegime koos Eesti Konjunktuuriinstituudi
kolleegidega parasjagu ELi
ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüsi
uuringut. Erinevate töörühmade
ja asutustega koostöös korraldatavad
uuringud on viimastel aastatel saanud
normiks. Maamajanduse, põllumajanduse
ja toiduvaldkonna ökonomiste ning
analüütikuid töötab Eesti Maaülikoolis,
Põllumajandusuuringute Keskuses, Eesti
Konjunktuuriinstituudis, Maaeluministeeriumis,
Statistikaametis, põllumajanduse ja
toiduainetööstuse erialaorganisatsioonides,
pankades, ettevõtetes jne. See tähendab,
et kohtume, vaidleme, arutame ja
püüame leida lahendusi oma kolleegidega
nii erinevate projektide raames, seminaridel,
konverentsidel kui ka foorumitel.
Enamasti anname oma sisendi teistesse
valdkondadesse ja meil ei ole oma eriala
asjatundjatega ühtki kokkusaamist, mille
raames arutada maamajanduse ja põllumajandusega
seotud majandusküsimusi,
andmeprobleeme, metoodilisi lahendusi
ning uusi tähtsaid uurimisteemasid. Kui
keegi ei korralda sellist kokkusaamist, siis
tuleb seda ise teha. Ja kus see siis veel peaks
toimuma kui mitte Eesti Maaülikoolis!
Aastad 2014–2016 olid Eesti põllumajanduses
keerulised – Venemaa impordipiirangud,
sigade Aafrika katku levik
ning 30 aastat Euroopa Liidus ja 12 aastat
Eestis piimatootmist reguleerinud piima
turustuskvootide kaotamine mõjutasid
väga tugevasti meie põllumajandussektorit.
2017. aasta oli põllumajandussaaduste
turgudel küll parem, kuid vihmane
suvi ja sügis rikkusid märkimisväärse
osa põllukultuuride saagist. Seetõttu oli
2018. aasta agraarökonoomika aastakoosoleku
teemaks „Kas kriis on seljatatud?“.
Põllumajandusloendus viiakse läbi iga
kümne aasta tagant, kuid iga kolme aasta
järel teeb Statistikaamet põllumajanduse
struktuuriuuringu. Kogumiku esimeses
artiklis annab Eve Valdvee Statistikaametist
ülevaate põllumajanduslike majapidamiste
struktuuris ja tootmises toimunud muutustest
aastatel 2013–2017.
Sellest, kuidas on põllumajandussektoril
tervikuna läinud igal aastal, annab teavet
põllumajanduse majanduslik arvepidamine.
Katre Kirt Maaeluministeeriumist
analüüsib oma artiklis Eesti põllumajanduse
arengut aastatel 2008–2017 ja arengu
kitsaskohti just põllumajanduse majandusliku
arvepidamise andmestiku alusel.
Mikrotasandil, erinevate tootmistüüpide
ja suurusgruppide kaupa saab põllumajanduslike
majapidamiste arengut analüüsida
põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi
(FADN) alusel. Marju Aamisepp
Põllumajandusuuringute Keskusest teeb
oma artiklis ülevaate põllumajandustootjate
majandustulemustest aastatel
2014–2016. Põllumajandustootjate majandustulemused
sõltuvad väga palju sellest, millised on
toodangu kokkuostuhinnad. Põllumajandustootja
ja tarbija vahele jäävad nii toiduainetööstus
kui ka hulgi- ja jaekaubandus.
Hinnamarginaalid ja jõuvahekorrad selles
tarneahelas on samuti pidevas muutumises.
Eveli Naaris Maaeluministeeriumist
analüüsib oma artiklis, kuidas on põllumajandustoodangu
hinnad mõjutanud
põllumajandussaaduste ja toidukaupade
väliskaubandust ning toiduainetööstuse
majandustulemusi aastatel 2015–2017.
Põllumajandustootja enamasti ei kontrolli
toodangu müügihinda. Seetõttu on
tootmiskulude optimeerimine ja minimeerimine
põllumajandustootjate jaoks
üks majandusliku jätkusuutlikkuse võti.
Oma kulude minimeerimiseks ja kasumi
suurendamiseks on otstarbekas võrrelda
oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete
tegevusega. Eesti Maaülikooli majandus- ja
sotsiaalinstituudi doktorant Aadi Remmik
selgitab oma artiklis, kuidas tulemusmõõdikud
aitavad piimatootjatel langetada
majandusotsuseid.
Põllumajanduse mõju keskkonnale on
üha suureneva avaliku huvi objekt. Ka
põllumajanduspoliitika on üha enam
keskkonnapoliitika. See tähendab, et
põllumajanduse arenguga seotud majandusanalüüsid
peavad üha enam kätkema ka
keskkonnaalaseid tegureid ja mõõdikuid.
Mati Mõtte Eesti Maaülikooli majandus- ja
sotsiaalinstituudist kirjutab sellest, kuidas
kujundada veekaitsemeetmeid nii, et
põllumajandustootmise konkurentsivõime
ei kannataks.
Viimaste aastate kriisid on andnud palju
tööd ka põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidele.
Ikka ja jälle tuleb kriiside
mõju ning ohtlikkust selgitada nii avalikkusele,
ametnikele kui ka poliitikutele.
Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast
kirjutab oma artiklis sellest,
millised on viimaste aastate õppetunnid
kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks.
Kogumiku kokkuvõtteks kirjutan sellest,
milline võiks olla ühise põllumajanduspoliitika
tulevik üha komplekssemaks
muutuvas konkurentsikeskkonnas ning
arvesse võttes üha tähtsamaks muutuvat
keskkonnahoiu ja kliimamuutuste aspekti.
Põimitud probleemid esitavad väljakutse
ka maamajanduse, põllumajanduse ja
toidusektori majandusanalüütikutele, kellel
tuleb üha enam kasutada kompleksseid
analüüsimeetodeid.
Loodan, et 2018. aasta agraarökonoomika
aastakoosolek andis kõigile osalejatele mõtteainet
ja indu ning loodan, et 2018. aasta
uuringute tähtsamaid tulemusi ja tulevikuväljakutseid
saame taas arutada 2019. aasta
agraarökonoomika aastakoosolekul.
Ants-Hannes Viira
Eesti Maaülikooli majandus- ja
sotsiaalinstituudi direktor
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
põllumajandus, põllumajandustoodang, põllumajandusturg, põllumajanduspoliitika, põllumajandusettevõtted