Andmebaasi logo
 

Päikeseelektrijaama dimensioneerimise tehnoloogilised võimalused ja majanduslik efekt

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

05.09.2020

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida päikeseelektrijaama dimensioneerimise tehnoloogilisi võimalusi ja majanduslikku efekti, analüüsides esmalt selleks olemasolevate süsteemide reaalseid majanduslikke ja tehnoloogilisis tulemusnäitajaid, Eestis töötava kahe päikeseelektrijaama andmete alusel, eesmärgiga tuvastada päikeseenergia muundamise perspektiiv ning päikeseelektrijaama optimaalse võimsussuhte kujunemist. Empiirilises osas kasutatakse PVGIS ja Keskkonnaagentuurist saadud ilmamõõtmis andmeid ning päikeseelektrijaamade 1 ja 2 omanikelt saadu toodangu- ja finantsandmeid. Tuginedes vaadeldavate päikeseparkide aastasel toodanguhulgal ja arvutatud aastase saagikuse, päevase lõpliku saagikuse ja süsteemi koguefektiivsuse väärtustele ning nende võrdlemisel teistes riikides saadud tulemustega, tehti järeldus, et Eestis on perspektiivi päikeseenergia muundamiseks. Seda kinnitas ka päikeseparkide poolt toodetava elektri omahind, milleks kujunes 6,35 c/kW·h. Optimaalseks võimsussuhteks 50 kW päikeseelektrijaama puhul reaalandmete alusel, kujunes 1,6 millega kaasneks täiendav sissetulek summas 2 689 eurot. Tuginedes inverteritootja piirangutel ja elektri omahinnal tõi autor lõppjäreldusena välja, et optimaalne võimsussuhe on vahemikus ILR = 1,1–1,5. Lisaks tehti töös soovitus uurida tuule võimalikku jahutavat mõju päikeseparkide toodangule ja analüüsida pikema aja jooksul ning kohapeal mõõdetud kiirgusandmete alusel süsteemide tulemusnäitajaid.
The aim of this master's thesis was to study the technological possibilities and economic effect of solar power plant dimensioning, firstly analysing the real economic and technological performance indicators of existing systems, based on the data of two solar power plants operating in Estonia, to identify the perspective of solar energy production and the development of the optimal inverter loading ratio (ILR) of the PV plant. In the empirical part, weather data from PVGIS and Environment Agency are used. Production and accounting data are obtained from the owners of solar power plants 1 and 2. Based on the annual production of the observed solar parks and on the calculated values of annual yield, final daily yield and total system efficiency, and comparing them with the results obtained in other countries, it was concluded that there is a prospect for PV production in Estonia. This was also confirmed by the calculated levelized cost of energy (LCOE) which was 6.35 c/kW h. The optimal ILR for a 50 kW solar power plant on the basis of real data was 1.6, which would lead to an additional income of 2,689 euros. Based on the constraints set by the inverter manufacturer and the LCOE, the author concluded that the optimal ILR is in the range of 1.1–1.5. In addition, it was recommended to study the possible cooling effect of wind on the PV systems and to analyse the performance indicators of the systems over a longer period of time and on the basis of radiation data measured on site.

Kirjeldus

Magistritöö Energiakasutuse eriala

Märksõnad

magistritööd, päikeseenergia, optimaalne võimsussuhe, jõudlussuhe

Viide

Kollektsioonid