Erinevate faktorite mõju Eestis kasvatatavate lambatõugude lihajõudlusele ultraheliuuringute alusel
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata 2011. aastal Eestis uuritud
erinevate aretusfarmide eluslammaste lihassilma läbimõõtu ning minimaalset ja
maksimaalset rasvakihi paksust landel ultraheliuuringute alusel. Samuti uuriti
erinevate faktorite mõju Eestis kasvatatavate lambatõugude lihajõudlusele. Uuringute
põhjal püüti hinnata erinevate lambatõugude ja erineva verelisusega eesti
tumedapealiste ning eesti valgepealiste lammaste liha kvaliteeti.
Mõõtmised teostati üheteistkümnes aretuskarjas, millest viis olid eesti tumedapealiste
ja kuus eesti valgepealiste lammaste karjad. Iga karja talled kaaluti ja nende
kehamass (kg) korrigeeriti kasvuiibe põhjal lammaste jõudluskontrolli
arvutiprogrammi abil 100 päeva vanusele. Tallede lihassilma läbimõõt (mm) ja
minimaalne ja maksimaalne rasvakihi paksus (mm) mõõdeti Aquila Vet
ultraheliaparaadiga landepiirkonnas umbes 5-10 cm selgroo ogajätkest allpool.
Kõikidest mõõtmistulemustest koostati andmete koondtabel, mille põhjal analüüsiti
erinevate tõugude lihajõudlust tabelarvutussüsteemis MS Excel olevate
statistikafunktsioonide abil.
Lihassilma läbimõõdu ning minimaalse ja maksimaalse rasvakihi paksuse mõõtmised
teostati keskmiselt tallede 114 päeva vanuses (vanuse standardhälve 13 päeva).
Farmis 9 olid talled keskmiselt 105 päeva vanused ja farmis 6 juba 136 päeva
vanused.
Toodi välja uuritud farmide viljakusnäitajad jõudluskontrolli andmete põhjal 2010. ja
2011. aastal ja võrreldi erinevate aastate tulemusi omavahel. Kuigi mõlemal aastal oli
uuritud lammaste arv erinev, ei olnud sigimisnäitajates suuri erinevusi. Üsna
sarnased olid uttede paaritamise ja poegimise näitajad, samuti keskmine viljakus.
2010. aastal paaritati kokku 1009 utte, kellest poegis 962 looma. 2011. aastal paaritati 1031 utte, kellest poegis 977. Keskmine viljakus oli 2010. aastal 1,73 ja
2011. aastal 1,76 talle poeginud ute kohta. Väike erinevus oli aga eesti
tumedapealiste lammaste tiinestumise protsendis. 2010. aastal oli see ligikaudu 3 %
väiksem kui 2011. aastal.
Dispersioonanalüüsiga kontrolliti erinevate faktorite ( tõug, verelisus, farm,
pesakonna suurus) mõju statistilist olulisust uuritavatele tunnustele (100 päeva
kehamass, lihassilma läbimõõt, rasvakihi minimaalne ja maksimaalne paksus),
kusjuures kasutati Anova Single Factor analüüsifunktsiooni.
Suurema 100 päeva kehamassi (keskmiselt 30,59 kg ) ja lihassilmaga (keskmiselt
22,85 mm) olid valgepealised lambad (eesti valgepealine, teksel). Tumedapealistel
tõugudel (eesti tumedapealine, suffolk) oli aga õhem rasvakiht. Leiti ka, et tõul on
statistiliselt oluline mõju nii 100 päeva kehamassile kui ka lihassilma suurusele (P <
0,05). Verelisuste järgi olid keskmisest ( 29,34 kg) suurema 100 päeva kehamassiga
50-85 % verelisusega dala, dorseti ja 85-100 % verelisusega tekseli talled. Samuti oli
nendel talledel ka kokkuvõttes keskmisest (21,84 mm) suurem lihassilma läbimõõt.
Keskmisest väiksema lihassilma läbimõõduga olid 100 % verelisusega eesti
tumedapealised ja 85-100 % verelisusega suffolki talled. Mainitud suffolki talledel
oli ka kõige õhem rasvakiht, kuna nad kõik pärinesid ühes farmist ja neid peeti
aastaringselt väljas.
Dispersioonianalüüsi põhjal selgus, et ka farmil oli statistiliselt oluline mõju tallede
100 päeva kehamassile ja ka lihassilma suurusele (P < 0,05).
Farmides, kus lambad said olla talveperioodil laudas, oli talledel suurem 100 päeva
kehamass ja lihassilm. Ühes farmis, kus lambad olid aastaringselt väljas olid need
näitajad teistega võrreldes märgatavalt väiksemad. Tulevikus oleks huvitav uurida
võrdluseks ka teisi lambaid aastaringselt väljas pidavaid farme, siis saaks parema
ülevaate selliste elutingimuste mõju kohta lihajõudlusele.
Selgus, et pesakonna suurusel oli oluline mõju nii tallede 100 päeva kehamassile,
kui lihassilma läbimõõdule ning rasva minimaalsele ja maksimaalsele paksusele
landel (P < 0,05).
Üldkeskmisest suurema 100 päeva kehamassi (29,34 kg) ja lihassilma läbimõõduga
(21,84) olid kokkuvõttes üksiktalled (vastavalt 33,72 kg ja 23,23 mm). Üksiktalledel oli 100 päeva kehamass üle 5 kg ( 18,8% võrra) suurem kaksiktallede vastavast
näitajast ning lihassilma läbimõõt üle 1,5 mm (7,9% võrra) suurem kui mitmiktallena
sündinud eakaaslastel. Kaksik- ja kolmiktallede mõõtmistulemused olid üsna
sarnased.
Korrelatsioonanalüüsil leiti, et kasvu ja erinevatel lihajõudlusnäitajatel (100 päeva
kehamass, lihassilma läbimõõt, minimaalne ja maksimaalne rasvakihi paksus) on
omavahel positiivne seos. Kui tallel suureneb lihassilm, siis üldiselt pakseneb ka
rasvakiht landel, sest 100 päeva kehamassi ja lihassilma läbimõõdu vahel oli tugev
positiivne seos (+0,75). See näitab, et kui lambakasvataja teeb valiku 100 päeva
kehamassi fenotüübilise (100 päeva kehamass) või genotüübilise (100 päeva
kehamassi hinnatud aretusväärtus) näitaja alusel, suurendab ta sellega lammaste
lihassilma suurust karjas.
Tänapäeval kogutakse jõudluskontrollis lammaste aretustöö tarbeks üha vähem
tunnuseid ja registreeritakse neist olulisemad (tallede 100 päeva kehamass, uttede
sigimisnäitajad). Käesoleva uurimustöö põhjal saab järeldada, et talle 100 päeva
kehamass mõjutab oluliselt lihassilma läbimõõtu ja sellest tulenevalt ka lammaste
lihakehade kvaliteeti. Tulevikus võiks mõõtmistulemustele lisada lihakehade
tapajärgsed uuringud, et teada saada lihassilma suuruse ja rasvakihi paksuse seoseid
lihakeha koostisega. Faktoritest mõjutasid tallede 100 päeva kehamassi ja lihassilma
läbimõõtu lamba tõug, farm ja pesakonna suurus.
Aim of the present thesis was to evaluate the meat perfomance of measured sheep from different breeding farms in 2011, and to find out, how the measurements relate to each other. 11 Estonian breeding herd were chosen. Five of them were Estonian Blackface Sheep and six of them Estonian Whiteface Sheep herds. Lambs of each herd were weighed and their body weight (kg) adjusted to 100 days of age. The eye muscle size (mm) and fat layer thickness (mm) were also measured by Aquila Vet ultrasound scanning. Summary tabel of data of all the measurements was made to analyze the meat productivity of different breeds. At first they examined the fertility of different farms and compared the results of the figures with the year 2010. Although both years had different numbers of sheep, there were not very large differences between the indicators. The ewes mating and lambing characteristics were quite similar as well as the average fertility. There was a little difference in the pregnancy rate of Estonian Blackface Sheep. At 2010 it was about 3% lower than on 2011. The rate of growth and the meat productivity indicators were examined as a result of the sheep breed and blood type. The Whiteface Sheep ( Estonian Whiteface, Texel) had 100 days body weight and eye muscle larger than the average indicators (29,34 kg; 21,84 mm). The Blackface Sheep ( Estonian Blackface, Suffolk) had a thinner fat layer than average (0,35 mm). It was found that the breed has a statistically significant effect on the 100 days body weight as well as the size of the eye muscle (P <0.5). Also the farm, where the lambs were coming from and the litter size had statistically significant impact on the meat productivity indicators ( the 100 days body weight and the eye muscle size; P < 0,05). The farms, where the sheep could be indoors during the winter, lambs had greater 100 days body weight and the eye muscle. On one farm, where sheep were out through the year, these figures were significantly lower than in other farms. For comparison, it would be interesting to examine other farms in the future, where sheep live outdoors year-around, so it would give a better overview of the impact on living conditions to the meat productivity. Also the litter size affected the meat productivity quite a lot. Single’s and twins’ figures were significantly better than the triple or quartet lambs. Single lambs had higher 100 days body weight and eye muscle compared to others. It was also found that different meat productivity indicators ( 100 days body weight, eye muscle size, thickness of the fat layer) had a positive correlation with each other. If the eye muscle of the lamb increases then the fat layer on the rump gets also thicker. Nowadays, the small number of sheep meat productivity characteristics and the important features ( 100 days body weight of lambs, the fertility indicators of ewes) are collected. This study allows to conclude that the 100 days body weight of the lamb affects the most the size of eye musle and therefore probably also the sheep meat quality. It would be good to add the carcass post-mortem examinations to the measured values in the future, so it would be possible to find out the realtionships between the carcass quality indicators and the eye muscle size and the fat layer thickness.
Aim of the present thesis was to evaluate the meat perfomance of measured sheep from different breeding farms in 2011, and to find out, how the measurements relate to each other. 11 Estonian breeding herd were chosen. Five of them were Estonian Blackface Sheep and six of them Estonian Whiteface Sheep herds. Lambs of each herd were weighed and their body weight (kg) adjusted to 100 days of age. The eye muscle size (mm) and fat layer thickness (mm) were also measured by Aquila Vet ultrasound scanning. Summary tabel of data of all the measurements was made to analyze the meat productivity of different breeds. At first they examined the fertility of different farms and compared the results of the figures with the year 2010. Although both years had different numbers of sheep, there were not very large differences between the indicators. The ewes mating and lambing characteristics were quite similar as well as the average fertility. There was a little difference in the pregnancy rate of Estonian Blackface Sheep. At 2010 it was about 3% lower than on 2011. The rate of growth and the meat productivity indicators were examined as a result of the sheep breed and blood type. The Whiteface Sheep ( Estonian Whiteface, Texel) had 100 days body weight and eye muscle larger than the average indicators (29,34 kg; 21,84 mm). The Blackface Sheep ( Estonian Blackface, Suffolk) had a thinner fat layer than average (0,35 mm). It was found that the breed has a statistically significant effect on the 100 days body weight as well as the size of the eye muscle (P <0.5). Also the farm, where the lambs were coming from and the litter size had statistically significant impact on the meat productivity indicators ( the 100 days body weight and the eye muscle size; P < 0,05). The farms, where the sheep could be indoors during the winter, lambs had greater 100 days body weight and the eye muscle. On one farm, where sheep were out through the year, these figures were significantly lower than in other farms. For comparison, it would be interesting to examine other farms in the future, where sheep live outdoors year-around, so it would give a better overview of the impact on living conditions to the meat productivity. Also the litter size affected the meat productivity quite a lot. Single’s and twins’ figures were significantly better than the triple or quartet lambs. Single lambs had higher 100 days body weight and eye muscle compared to others. It was also found that different meat productivity indicators ( 100 days body weight, eye muscle size, thickness of the fat layer) had a positive correlation with each other. If the eye muscle of the lamb increases then the fat layer on the rump gets also thicker. Nowadays, the small number of sheep meat productivity characteristics and the important features ( 100 days body weight of lambs, the fertility indicators of ewes) are collected. This study allows to conclude that the 100 days body weight of the lamb affects the most the size of eye musle and therefore probably also the sheep meat quality. It would be good to add the carcass post-mortem examinations to the measured values in the future, so it would be possible to find out the realtionships between the carcass quality indicators and the eye muscle size and the fat layer thickness.
Kirjeldus
Märksõnad
lammas, lihajõudlus, ultraheliuuring, lambatõud, bakalaureusetööd