Eesti NSV floora. 1
Laen...
Kuupäev
1960
Kättesaadav alates
Autorid
Vaga, August (koostaja)
Eichwald, Karl (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Riiklik Kirjastus
Abstrakt
Nõukogude Liidu Balti vabariikide - Eesti NSV ja Läti NSV taimestiku uurimine algab XVIII sajandi lõpu paiku. Alguses tegelevad sellega asjaarmastajad, hiljem seoses Tartu ülikooli asutamisega, saab see teadusliku ettevalmistusega botaanikute ülesandeks. Silmapaistvad teened meie floora uurimisele kindlate aluste rajamisel on Vene Teaduste Akadeemia korrespondeerival liikmel, hiljem auliikmel, professor A. Bungel, kes koolitas välja hulga häid botaanikuid-floriste. Suure tähtsusega on tema algatatud herbaarsete taimede kogu „Flora exsiccata Liv-, Esth- und Kurlands“ väljaandmine. Aastail 1849 kuni 1853 ilmus sellest kümme mappi, igaüks saja taimeliigiga. Käsikäes meie taimestiku liigilise koosseisu selgitamisega on aeg-ajalt tehtud ka katseid koostada täielikke Baltimaade floora ülevaateid. Esimese sellelaadilise tööna ilmus a. 1839 J. G. Fleischeri ja E. Lindemanni „Flora der deutschen Ostseeprovinzen Esth-, Liv- und Kurland“. Suurt sammu edasi tähendab a. 1852 väljaantud „Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands“, mille autoriteks olid pärastine akadeemik F.J. Wiedemann ja Tallinna keskkooliõpetaja E. Weber. Järgmisel aastal (1853) ilmus prof. A. Bunge poolt ümbertöötatuna uues trükis J.G. Fleischeri ja E. Lindemanni „Flora“. Viimaseks sellelaadiliseks teoseks oli J. Klinge „Flora von Est-, Liv- und Curland“, ilmunud a. 1882. Kõik need teosed, nagu ütlevad juba nende pealkirjad, käsitlevad kogu Ida-Baltikumi floorat. Eesti NSV ala kohta iseseisvaid kriitilisi floora ülevaateid ilmunud ei ole, kui mitte arvestada taimemäärajaid koolidele. Meie floora uurimine on aga kogu aeg jätkunud ning selle tõttu on meil tema liigilise koosseisu kohta kaunis täielikud andmed. Katteseemnetaimede, paljasseemnetaimede ja sõnajalgtaimede liikide arv Eestis ulatub 1200-ni (täpne arv oleneb sellest, missuguses ulatuses liike piiritleda). Põhimassi nendest (kuni 75%) moodustavad T. Lippmaa (1935) järgi kolm geograafilist flooraelementi: euraasia, euraasia-boreoameerika ja euroopa element. Esimesse rühma kuuluvad näiteks paljud meie metsapuudest: harilik mänd (Pinus silvestris), arukask (Betula verrucosa), sookask (Betula pubescens), sanglepp (Alnus glutinosa), harilik pärn (Tilia cordata), toomingas (Padus racemosa), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), jalakas (Ulmus scabra), meie sagedamad pajuliigid - raudpaju (Salix pentandra), vesipaju (S. triandra), tuhkur paju (S. cinerea), kõrvpaju (S. aurita), mustjas paju (S. nigricans) ja raagremmelgas (S. caprea), peale nende suur hulk metsade, rohumaade ja soode rohttaimi. Euraasia-boreoameerika flooraelementi esindavad näiteks soode kääbuspõõsad: sookail (Ledum palustre), hanevits (Chamaedaphne calyculata), küüvits (Andromeda polifolia), leesikas (Arctostaphylos uvaursi), pohl (Vaccinium vitis-idaea), mustikas (Vaccinium myrtillus), sinikas (Vaccinium uliginosum) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Teistest taimedest kuuluvad siia näiteks soopihl (Comarum palustre), mitmed sõnajalalised - paesõnajalg (Dryopteris Robertiana), kolmissõnajalg (D. Linnaeana), ahtalehine sõnajalg (D. phegopteris), ohtene sõnajalg (D. spinulosa), laiuv sõnajalg (D. austriaca) - ja peaaegu kõik meie osjaliigid. Euroopa elementi esindavad näiteks harilik kuusk (Picea abies), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik tamm (Quercus robur), sarapuu (Corylus avellana), künnapuu (Ulmus laevis), harilik kibuvits (Rosa glauca), koerkibuvits (R. canina) jt. Teistest flooraelementidest on tähtsaim eurosiberi element, kuhu kuulub ligi 6% kõigist liikidest. Tuntuimad neist on näiteks hundipaju (Salix rosmarinifolia), paakspuu (Rhamnus frangula), türnpuu (R. cathartica), näsiniin (Daphne mezereum), angervaks (Filipendula ulmaria), tedremaran (Potentilla erecta) jt. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti Euroopa laialeheliste lehtpuude ja okaspuude segametsade vööndisse. Eesti asetseb selle vööndi Baltikumi taimegeograafilises provintsis (L. Laasimer, 1958), millest lääne poole jääb Kesk-Euroopa provints ja ida poole Ida-Euroopa provints. Sellise asendiga seletuvad Eesti floora iseärasused. Ühest küljest läbivad Eestit mitmete idapoolse päritoluga liikide leviku läänepiirid. Sellised liigid on hanevits (Chamaedaphne calyculata), rooghein (Scolochloa festucacea), nokktarn (Carex rhynchophysa) ja ida-võsalill (Moehringia lateriflora). Teisest küljest kulgeb läbi Eesti mõnede Lääne-Euroopa liikide, näit. luuderohu (Hedera helix), vesipaunika (Hydrocotyle vulgaris) ja porsa (Myrica gale) idapiir. Erinevalt on Eestis levinud ka teised meil haruldaste flooraelementide (mediterraanse, atlantilise, pontilise ja pontosarmaatilise elemendi) esindajad. Sel alusel eristatakse (T. Lippmaa, 1935) Eestis järgmised 11 floora valdkonda ja alavaldkonda (1. joon.). 1. Lääneranniku ja saarte lääne-alavaldkond - Estonia maritima occidentalis (lühendatult Emoc) 2. Lääneranniku ja saarte ida-alavaldkond - Estonia maritima orientalis (Emor). 3. Põhjaranniku alavaldkond - Estonia maritima borealis (Emb). 4. Häädemeeste alavaldkond - Litorale heademeesteense (Lh). 5. Loode-Eesti valdkond - Estonia inferior (Einf). 6. Pandivere valdkond - Estonia superior (Esup). 7. Paekalda alavaldkond - Estonia clivosa (Ecl) (kulgeb kitsa ribana Põhjaranniku alavaldkonna ja sellest lõunas asuvate valdkondade piiril, mistõttu ta 1. joonisel on märkimata). 8. Vahe-Eesti valdkond - Estonia intermedia (Eint), mis jaguneb Kõrvemaaks (Eint a) ja Soomaaks (Eint b). 9. Alutaguse valdkond - Alutagia (Alt) 10. Lahkme-Eesti valdkond - Estonia media (Emed). 11. Kagu-Eesti valdkond - Estonia orientalis (Eor). Seda jaotust kasutatakse ka käesolevas teoses. Eesti NSV Teaduste Akadeemia loomine rajas aluse Eesti kriitilise floora koostamisele. Juba 1947. aastal seoses ENSV TA Bioloogia Instituudi (praegu Zooloogia ja Botaanika Instituut) botaanika sektori tööplaanide koostamisega otsustati asuda kümneköitelise „Eesti NSV floora“ väljaandmisele ning 1955. aastal ilmuski selle teose esimese köite esimene trükk. Sellelaadiliste teoste koostamise vajalikkust toonitati NSVL Teaduste Akadeemia ja Balti Nõukogude vabariikide teaduste akadeemiate ühisel teaduslikul sessioonil Riias 1951. aasta oktoobris vastuvõetud resolutsioonis ning 1952. aasta maikuus tunnistas NSVL TA juures olev liiduvabariikide akadeemiate teadusliku tegevuse koordineerimise nõukogu kriitiliste floorade koostamise liiduvabariikide akadeemiate üheks tähtsamaks ülesandeks. Veel kord rõhutati sedasama taimesüstemaatikaalastele küsimustele pühendatud koordineerimisnõupidamisel Leningradis 1958. aasta mais. Mitmed vabariigid ongi juba sel alal jõudnud palju ära teha. Näiteks on lõpule viidud Gruusia seitsmeköitelise gruusiakeelse „Gruusia NSV floora“ väljaandmine ja alustatud sama teose kirjastamist vene keeles. Ukraina NSV-s on ilmunud 7 köidet „Ukraina NSV floora“ uuest väljaandest, Valgevene NSV Teaduste Akadeemia on jõudnud välja anda 5 köidet jne. „Eesti NSV floora“ koostamise põhimõttelised alused arutati läbi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Osakonna teaduslikul sessioonil märtsis 1948. Need alused peavad üldiselt ühtima NSV Liidu Teaduste Akadeemia V.L. Komarovi nimelise Botaanika Instituudi poolt väljaantava „NSV Liidu floora“ („Флора CCCP“) alustega. Kuid ükski kriitiline floora ei tohi muutuda selle teose lihtsaks kopeerimiseks. Seda seisukohta toonitati eriti 1958. a. mais Leningradis korraldatud koordineerimisnõupidamisel. Kõigepealt tuleb kasutada seda soodustust, millele juhib tähelepanu V.L. Komarov „NSV Liidu floora“ eessõnas. Ta märgib, et hiiglasuure liikide arvu tõttu peab „NSV Liidu floora“ paratamatult tulema lühike; “täielikumad võivad olla ainult kohalikud floorad, kus liikide palju väiksema arvu tõttu võib igale liigile palju ruumi lubada“ („Флора CCCP“ I, lk. 10). Seda seisukohta järgivad kõik liiduvabariikide akadeemiad kohalikkude floorade koostamisel. Sellised teosed peavad olema käsiraamatu laadi, milles ei piirduta taimeliikide morfoloogilise kirjeldamisega, vaid tuuakse võimalikult kõik tähtsamad andmed nende kohta. Oleme õigustatud kriitiliselt suhtuma ka muudesse küsimustesse, näiteks liigi ulatuse piiritlemisse. „NSV Liidu flooras“ piiritletakse liike üldiselt väga kitsalt, mistõttu kaovad liigisisesed üksused, sest neid võetakse iseseisvate liikidena. Paljudel juhtudel pole aga võimalik sellega nõustuda. Liikide kirjeldamine käesolevas teoses toimub üldtunnustatud skeemi järgi. Liigi eestikeelse ja ladinakeelse nime järel tuuakse tähtsam sünonüümika ja teosed, millest see sünonüümika on pärit, ühtlasi märgitakse ka tähtsamad monograafiad ja floorad. Liikide leiukohtade andmeid sisaldavat puhtfloristilist kirjandust, mis mõnel juhul on küllalt ulatuslik, siin (välja arvatud mõned erandid) ei tsiteerita. Sellise kirjanduse kohta tuuakse täielik bibliograafia teose viimase köite lõpus. Iga liigi puhul antakse ka tema venekeelne nimi. Järgneb liigi morfoloogiline kirjeldus. Selle järel tulevad andmed, mis näitavad taime esinemist Eesti NSV-s ja tema üldlevikut ning levikut NSV Liidus. Siis järgnevad andmed taime majandusliku tähtsuse kohta. Need andmed on kogutud kõigist võimalikest allikaist, muu seas on kasutatud ka selliseid kokkuvõtlikke teoseid nagu I.V. Larini koostatud „Кормовые растения сенокосов и пастбищ СССР“, B.K. Šiškini toimetatud „Ядовитые растения лугов и пастбищ“, M.M. Iljini ja G.V. Pigulevski toimetatud „Полезные растения“ jt. On endastmõistetav, et just see külg vajab edasist uurimist ning esitatud andmed ei saa kaugeltki täielikud olla. Edasi tulevad meil esinevate või võimalikkude liigisiseste üksuste kirjeldused. Tunnuste hulgas, mille poolest liigisisesed üksused üksteisest erinevad, võivad olla ka omadused, mis teevad need üksused tähtsaks majanduslikust seisukohast. Just selliseid üksusi tuleb avastada ja nende kultiveerimise võimalusi selgitada. Sellepärast on liigisiseste üksuste kindlakstegemine üks tähtsamaid ülesandeid meie floora kriitilisel läbitöötamisel. Et aga meie taimestikku sellest seisukohast on suhteliselt vähe uuritud ja sellekohast materjali vähe kogutud, siis on arusaadav, et meil praegu ei ole veel küllaldaselt andmeid lõpliku ja täieliku pildi andmiseks. Sellele küljele peab käesoleva köitega alustatav teos tähelepanu juhtima ja edasiste uurimiste aluse loomisele kaasa aitama.
Kirjeldus
Märksõnad
taimegeograafia, taimestik, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, taimesüstemaatika, okaspuud, levik (biol.), Eesti, määrajad