Kalakasvatus ja kalade tervishoid
Laen...
Kuupäev
2006
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Halo Kirjastus
Abstrakt
Kalakasvatus on üks osa kiiresti arenevast majandusharust – akvakultuurist e vesiviljelusest.
Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Rääkimata
sellest, et vesiviljelus hõlmab ka veetaimede kasvatamist, erinevad lülijalgsete hulka kuuluvad
vähid ja limuste hulka kuuluvad austrid kaladest, kes on selgroogsed, palju rohkem
kui traditsioonilised loomakasvatuse objektid imetajad ja linnud. Kuigi Eestis kasvatatakse
ka vähki, on kalad meie vesiviljeluses nii valdavad ja traditsioonilised, et edaspidi
kasutame sõna kalakasvatus Eesti tähenduses vesiviljeluse sünonüümina. Kalakasvatus on
viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Lõhe tootmine Norras
ja Tšiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemeremaadel,
kammelja (turbot) tootmine Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud.
Taolist toodangu tõusu pole täheldatud üheski traditsioonilises loomakasvatuse valdkonnas.
Soome kalakasvandused toodavad praegu umbes 30 korda rohkem kala kui Eesti
omad. Hästi, Soome on suur ja veekogude poolest rikas maa. Eesti edumeelsemaid kalakasvatajaid,
Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Aarne Liiv on aga kõigil kalandusfoorumitel
toonud välja võrdluse Taaniga, mis on pindalalt Eestiga võrdne ja kliima poolest
sarnane, kuid kalakasvatustoodang on seal pea 100 korda suurem kui meil. Tegu pole ajaloo
pärandiga – kiiresti on edenenud kalakasvatus ka näiteks Poolas ja Loode-Venemaal.
Eestil on tegelikult suurepärased võimalused kalakasvatust arendada. Eesti Kalakasvatajate
Liit ja Eesti Maaülikooli kalateadlased on püüdnud analüüsida meie kalakasvatuse nõrku
ja tugevaid külgi, leidmaks võimalusi selle majandusharu arengu kiirendamiseks. Selgub,
et esmatähtis on leida raha tänapäevase tehnoloogia rakendamiseks ja uute kasvanduste
rajamiseks. Siis aga on vaja ka asjatundlikke kalakasvatajaid. Kõrgharidust pole kalakasvatuse
valdkonnas meil antud ajavahemikus 1983–2003, loomaarstid pole kalakasvatuse
ja kalahaiguste alast haridust saanud alates 2002. aastast. Internet ja rahvusvahelised raamatupoed
avavad tohutult laiad võimalused iseõppimiseks, kuid võõrkeelteoskus pole
Eestis veel täielik ning vajadus emakeelse õppe ja õppematerjali järele on eriti algastmel
suur. Kalakasvatus tehnoloogia kiire arengu tõttu on isegi viis aastat vanad Euroopa õpikud
mõnes osas aegunud. Viimane eestikeelne kalakasvatuse õpik anti välja 1985. Seega
vajatakse hädasti uut õpikut.
Eesti vesiviljelus on killustatud väga erinevate suundade vahel ja seejuures on igaüks neist
Euroopa mastaabis vaadates imetilluke. Eesti forellikasvatuse praegune umbes 500 tonnine
kogumaht vastab ühe Soome kalakasvatusettevõtte toodangule. Praegustel üliõpilastel,
tulevastel kalakasvatajatel ja maamajanduse juhtidel on vaja tunnetada eraldusjoont intensiivse
kalakasvatuse ja kodutiikides oma lõbuks kalade pidamise vahel. Kalakasvatuse
prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Teavet tuleb
jagada ka arvukatele väikekalakasvatajatele. Meie õpikus on püütud leida tasakaalu nende
kahe kalakasvatussuuna õpetamise vahel ja käsitletud ka teisi kalakasvatuse harusid
peale majanduslikult tasuva kaubakala suurtootmise.
“Kalakasvatus ja kalade tervishoid” ei ole ammendav käsiraamat, mida lugedes ja sealt
näpuga järge ajades saaks igaüks edukalt kala kasvatada. Tootjale praktilist nõu andva
käsiraamatu väljaandmine eeldaks iga käesolevas õpikus käsitletud teema avamist oma ette raamatuna. Võib-olla jõuame kunagi ka selliste raamatute avaldamiseni. Meie trükis
on mõeldud võimalikult laiale lugejaskonnale üliõpilasest ministeeriumi ametnikuni
ning peaks andma neile ülevaate kalakasvatuse olemusest, võimalustest ja vajadustest.
Loomaarstide ning veterinaar- ja toidulaborite vähene kogemus kalahaiguste tõrje valdkonnas
võib saada kalakasvatuse kiire arenguga kaasnevate kalatervise probleemide korral
tõsiseks takistuseks. Kalade haigustele ja nende tõrjele pühendatud osa raamatust on
seepärast ka kalakasvatajatele esmatähtis.
Õpiku kirjastamine sai võimalikuks tänu finantseerimisele PHARE programmi projektist
“Competence Centre of Public Veterinary Health”.
Autorid soovivad, et pärast rohkem kui 20aastast pausi ilmunud eestikeelne kalakasvatuse
õpik aitaks kaasa selle majandusharu kiirele edenemisele. Oleme tänulikud kõigi
märkuste, soovituste ja küsimuste eest, mis aitaksid tulevikus välja anda paremaid õppematerjale.
Selle õpiku koostamisele aitasid kaasa paljud Eesti kalakasvatajad, teadlased ja spetsialistid.
Täname kõiki kalakasvatajaid ja üliõpilasi, kes käsikirja täiendasid, parandasid ja
andsid faktilisi andmeid. Tiit Paaver, Jüri Kasesalu, Riho Gross, Mare Puhk, Tiiu Tohvert, Aarne Liiv, Marje Aid.
Kirjeldus
Märksõnad
kalad (zool.), geneetika, tõuaretus, kalakasvatus, kalade haigused, õpikud