Foal weaning methods of Finnish horse owners
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
04.09.2025
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
In horse breeding, artificial weaning is an established practice that raises welfare concerns due to its
observed stressfulness on foals. Artificial weaning occurs at critical stages in foal development and
proceeds at a much faster rate than naturally. In an immature foal, the effects of a strong neuroendocrine
stress response can lead to temporary growth stagnation, impaired immune function, alterations in the
intestinal microbiota and the development of stereotypies. In Finland, foal weaning practices have not
been surveyed amongst breeders, and this is the aim of this work with focus on assessing the state of
foal well-being. Through an online survey that was shared on equestrian-themed social media groups,
165 Finnish horse breeders contributed to the study. A majority of breeders were found to initiate the
weaning process after foals have turned eight months (52.1%), implement features of gradual weaning
(60.0%) and ensure weaned foals have social contact during the weaning process (82.4%). Amongst
breeders, years in practice and total number of raised foals was found to be significantly associated with
some of the practiced weaning methods, in most cases displaying that less experienced breeders are
more likely to use less stress-inducing foal weaning techniques. The results show that while most
breeders seem to recognize the negative connotations of artificial weaning on foal welfare, methods in
practice that largely ignore this still prevail in the Finnish horse industry.
Hobusekasvatuses on kunstlik võõrutamine väljakujunenud tava, mis tekitab heaoluga seotud probleeme, kuna see tekitab varssadele stressi. Erinevalt loomulikust võõrutamisest toimub kunstlik võõrutamine tavaliselt varsa arengu kriitilistes etappides ja palju kiiremini kui loomulik võõrutamine. Ebaküpsel varsal võivad tugeva neuroendokriinse stressireaktsiooni tagajärjed põhjustada ajutist kasvuseisakut, immuunfunktsiooni halvenemist, muutusi soolestiku mikrobiootas ja stereotüüpides. Soomes ei ole varssade võõrutamise tavasid hobusekasvatajate seas uuritud, mistõttu on selle uuringu eesmärk keskenduda varssade heaolu hindamisele. Uuringusse panustas 165 Soome hobusekasvatajat ratsutamisteemalistes sotsiaalmeediagruppides jagatud veebiküsitluse kaudu. Leiti, et enamik kasvatajaid alustab võõrutamist pärast varssade kaheksakuuseks saamist (52.1%), rakendab järkjärgulise võõrutamise elemente (60.0%) ja tagab võõrutatud varssade sotsiaalse kontakti võõrutamise ajal (82.4%). Kasvatajate seas leiti, et praktiseerimise aastate arv ja kasvatatud varssade koguarv olid oluliselt seotud mõnede praktiseeritud võõrutusmeetoditega, mis enamikul juhtudel näitab, et vähem kogenud kasvatajad kasutavad tõenäolisemalt vähem stressi tekitavaid varssade võõrutamise tehnikaid. Tulemused aga näitavad, et kuigi enamik kasvatajaid näib tunnistavat kunstliku võõrutamise negatiivset mõju varssade heaolule, on Soome hobumajanduses endiselt levinud meetodid, mis seda suures osas eiravad.
Hobusekasvatuses on kunstlik võõrutamine väljakujunenud tava, mis tekitab heaoluga seotud probleeme, kuna see tekitab varssadele stressi. Erinevalt loomulikust võõrutamisest toimub kunstlik võõrutamine tavaliselt varsa arengu kriitilistes etappides ja palju kiiremini kui loomulik võõrutamine. Ebaküpsel varsal võivad tugeva neuroendokriinse stressireaktsiooni tagajärjed põhjustada ajutist kasvuseisakut, immuunfunktsiooni halvenemist, muutusi soolestiku mikrobiootas ja stereotüüpides. Soomes ei ole varssade võõrutamise tavasid hobusekasvatajate seas uuritud, mistõttu on selle uuringu eesmärk keskenduda varssade heaolu hindamisele. Uuringusse panustas 165 Soome hobusekasvatajat ratsutamisteemalistes sotsiaalmeediagruppides jagatud veebiküsitluse kaudu. Leiti, et enamik kasvatajaid alustab võõrutamist pärast varssade kaheksakuuseks saamist (52.1%), rakendab järkjärgulise võõrutamise elemente (60.0%) ja tagab võõrutatud varssade sotsiaalse kontakti võõrutamise ajal (82.4%). Kasvatajate seas leiti, et praktiseerimise aastate arv ja kasvatatud varssade koguarv olid oluliselt seotud mõnede praktiseeritud võõrutusmeetoditega, mis enamikul juhtudel näitab, et vähem kogenud kasvatajad kasutavad tõenäolisemalt vähem stressi tekitavaid varssade võõrutamise tehnikaid. Tulemused aga näitavad, et kuigi enamik kasvatajaid näib tunnistavat kunstliku võõrutamise negatiivset mõju varssade heaolule, on Soome hobumajanduses endiselt levinud meetodid, mis seda suures osas eiravad.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, equine welfare, mare-foal bond, weaning stress, survey