Andmebaasi logo
 

Õppejõu tervis ja töövõime kaug- ning tavatöö keskkonnas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadav alates

09.09.2023

Autorid

Karu, Kati

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kaug- ning tavatöökeskkonnas töötamise mõju õppejõu füüsilisele ja vaimsele tervisele ning töövõimele ja anda uuringutulemustest lähtuvalt soovitusi tervist säästvamaks ning efektiivsemaks tööks. Sihtgrupiks olid õppejõud (n=457) vanuses 25-75 eluaastat, kes omasid tööstaaži antud ametikohas vähemalt 1 aasta ning kes olid viimase 12 kuu jooksul töötanud kodukontoris. Andmete kogumiseks kasutati eküsitlust, mille aluseks oli rahvusvaheline ja valideeritud psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustik COPSOQ II (Copenhagen Psychososcial Questionnaire) ning täiendati küsimustega kodukontori töötingimustest. Ankeetküsimustikus oli kokku 49 küsimust, mis jagunesid alapeatükkideks ja nende põhjal koostati 33 faktortunnust. Uuringu teises etapis mõõdeti õppejõu energeetilist koormatust nii töö- kui kodukontoris töötamisel (pulss, sammude arv). Katsegrupis osalesid õppejõud, kes oma töökorralduses said rakendada katseperioodil ühe töönädala jooksul oma tööalaseid tegevusi nii kodukontoris kui tavatöökohal. Õppejõudude pulsi mõõtmiseks kasutati Mi Band 3 aktiivsusmonitore. Lisaks täitsid uuritavad lühitesti hinnangutest oma tööle ning pidasid ka tegevuspäevikut, et seostada pulsigraafiku muutusi tööalaste tegevustega õppepäevas. E-küsimustikule vastas 80 õppejõudu, neist 60% olid naised ning 40% mehed. Uuringust selgus, et üle kolmandiku uuritavatest (37,5%) eelistaksid töötada kodus. Ligi pooltel oli olemas ka omaette tööruum (52,5%) ja omasid reguleeritavat töötooli (47,5%). Kuid samas oli ka neid (37,5%), kes töötasid söögilaua taga, tugitoolis, taburetil või voodis istudes. Õppejõududest kasutas sülearvutit 78,8% uuritavatest, kuid sülearvuti alus oli olemas vaid 11,3% uuritaval. Tundnud on nad ka valu kaela/õla piirkonnas (sageli 27,5%), alaseljas (kokku 63,7%) ning randme piirkonnas (sageli 11,6%) ja üldist väsimust, kuid vähesed seostavad neid kaebusi tööga. Vastajatest alla poolte hindab oma vaimset heaolu heaks (41,4%) ja viiendik keskmiseks. Kodukontoris töötades meeldis pooltele vastajaist paindlik töögraafik, parem tööõhkkond ja - produktiivsus ning kütusekulu kokkuhoid. Enamasti ei peetud murekohaks töö- ja pereelu konflikti, pigem esines sageli töökatkestusi, tingituna telefonikõnedest ning e-posti kirjadest. Üle poolte vastajaist olid sunnitud töötama väljaspool korralist tööaega, tehes ületunde peamiselt puhkepäevadel või õhtutundidel, mis oli tingitud peamiselt pingelistest tähtaegadest ja ülemäärasest töökoormusest. Õppejõudude energeetilist koormatust hinnates selgus, et nende töö on kerge kuni keskmiselt raske. Uuringus osalenud viiest õppejõud kolmel oli kodus töötades keskmine pulss mõnevõrra madalam kui tavatöökohas töötades. Südamelöögisageduse tõusu põhjusi ei saanud eristada kaugtöö- või tavatöökeskkonnas töötamise vahel. Õppetööga seonduvalt oli õppejõudude pulsisageduse kiirenemise põhjusteks seismine, kõndimine ning rääkimine. Pulss tõusis teatud hetkedel ka siis kui õppejõud parandasid kontrolltöid, kirjutasid artiklit või aruannet. Järeldused: Kodukontoris töötamist mõjutavad väheste töövahendite olemasolu, pingelistest tähtaegadest tingitud tööülekoormus ja väike osa nentis terviseprobleemide (väsimus, skeletilihasvaevused) esinemist. Õppejõudude energeetiline koormatus liigitus raskusastmelt kergeks kuni raskeks tööks, näitajad tava- ja kaugtöö puhul oluliselt ei erinenud. Edaspidi on vaja täiendavaid uuringuid, kus saab rakendada valiidseid mõõdikuid ning riiklikke juhendmaterjale, et paremini eristada tegureid, millega saaksid töötajad ja tööandja edaspidi sihipäraselt tegeleda tööprotsessi parandamiseks.
Place and date: Tartu, 2023 The aim of this study was to find out the impact of working in the remote and regular work environments on a university lecturer’s physical and mental health and working capacity, and to give recommendations for working in a more health-saving and effective way. The target group consisted of lecturers (n=457), aged 25-75, who had at least one year of work experience in their position and who had worked in the home office during the last 12 months. The data were collected with an e-survey, which was based on the international and validated psychosocial risk factor questionnaire COPSOQ II (Copenhagen Psychosocial Questionnaire) and supplemented with questions about working conditions in the home office. The questionnaire consisted of 49 questions which were divided into subsections and according to which 33 factor characteristics were created. In the second stage of the study, the energetic load of a lecturer was measured both at the regular workplace and in the home office (heart rate, number of steps). The test group consisted of lecturers who could carry out their professional activities both in their home office and at their regular workplace within one-week test period. Mi Band 3 activity monitors were used to measure their pulse. In addition, the subjects completed a short test to assess their work and also kept an activity diary in order to associate the changes in their heart rate with work-related activities during the workday. 80 lecturers responded to the e-questionnaire, 60% of them were women and 40% were men. The survey revealed that more than a third of the respondents (37.5%) would prefer to work from home. Almost half of them had their own workspace (52.5%) and an adjustable work chair (47.5%). However, there were also those (37.5%) who worked at a dining table, in an armchair, sitting on a stool or on a bed. 78.8% of the lecturers used a laptop, but only 11.3% of them had a laptop stand. They had felt pain in the neck/shoulder area (27.5% often), lower back (63.7% in total) and wrist area (11.6% often) and general fatigue, but only a few of them associated these complaints with work. Less than half of the respondents rated their mental well-being as good (41.4%) and a fifth of them as average. The aspects that half of the respondents liked about working in the home office were a flexible work schedule, better work atmosphere, productivity and savings on fuel. In most cases, the conflict between work and family life was not considered to be of concern. They rather mentioned frequent work interruptions due to phone calls and e-mails. More than half of the respondents had to work outside regular working hours, working overtime mainly on free days or in the evenings, mainly because of tight deadlines and excessive workload. When evaluating the energetic load of the lecturers, it appeared that their work differed from being easy to moderately difficult. Three of the five lecturers who participated in the second stage of the study had a bit lower average heart rate when working from home compared to working at their regular workplace. The reasons for the increase in heart rate could not be attributed to working either in a remote or a regular work environment. In relation to teaching, the heart rate of the lecturers increased while standing, walking, and speaking. The heart rate also increased at certain moments when the lecturers were checking tests, writing an article or a report. Conclusions: Working in the home office is affected by the lack of working tools and the excessive workload due to tight deadlines. A small number of respondents mentioned health problems (fatigue, skeletal muscle disorders). Regarding the energetic load of the lecturers, their work was classified as being from easy to difficult, while the indicators did not differ significantly between regular and remote work environments. Further research is needed, where valid indicators and national guidance materials can be applied in order to better elicit the factors for improving the work process which employees and employers can specifically deal with.

Kirjeldus

Magistritöö Ergonoomika õppekaval

Märksõnad

magistritööd, kodukontor, pulss, vaimne, füüsiline, töö raskusaste, energeetiline koormatus

Viide

Kollektsioonid