Andmebaasi logo
 

Uuring Peipsi järve füüsikalis-keemiliste ja fütoplanktoni kvaliteedinäitajate klassipiiride täpsustamiseks : aruanne

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2020

Kättesaadav alates

Autorid

Nõges, Peeter

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Seni kehtinud EL veepoliitika raamdirektiivile (VRD) vastav vee ökoloogilise kvaliteedi hindamise üldraamistik Peipsi-Pihkva järve veekogumite kohta töötati välja 2006. aastal (Nõges & Nõges 2006). See hindamissüsteem lähtus arusaamast, et järve seisund on halvenenud peamiselt liigsetest toitainetest põhjustatud eutrofeerumise tõttu, kus peamiseks surveteguriks on fosforisisalduse kasv. Seetõttu ehitati hindamissüsteem üles fosforist lähtuvale mudelile, mille kohta oli olemas usaldusväärne meetod võrdlustingimuste ehk inimmõjust puutumatu loodusliku seisundi kirjeldamiseks (Vighi & Chiaudani 1985). See meetod põhineb nn morfoedaafilisel indeksil (MEI), mis on arvutatav kui üldaluselisuse ja järve keskmise sügavuse suhe ja mis korreleerub tugevasti üldfosfori kontsentratsiooniga inimmõjust puutumata järvedes. Teiste seisundinäitajate klassipiirid määrati regressioonidest üldfosfori kontsentratsiooniga. Näitajate suurt sesoonset varieeruvust arvestades olid esialgu väljapakutud kriteeriumid sesoonsed, st iga kuu näitudele vastas erinev skaala. See süsteem osutus aga praktikas liiga keeruliseks ja 2009. a keskkonnaministri määrusega kinnitati klassipiirideks sesoonsete klassipiiride geomeetrilised keskväärtused ja lisati eraldi hindamisskaalad Pihkva järve ja Lämmijärve (veekogum S7-1 kohta). Hindamisskaala väljatöötamisest saadik on kogunenud palju uusi mõõtmistulemusi ja ilmnenud ka mõned vastuolud erinevate näitajate (näiteks klorofüll-a ja fütoplanktoni biomass) alusel saadud hinnangutes. Aja jooksul suurenesid ka vastuolud järvede ja neisse voolavate jõgede kvaliteedihinnangutes. Kerkis üles küsimus, miks elustikunäitajad ei parane ehkki jõgede kaudu tulev toitainekoormus on oluliselt vähenenud. Kõik see nõudis järve seisundi uut analüüsi, seisukohavõttu hindamiskriteeriumite paikapidavuse kohta ja vajadusel soovitusi muudatuste tegemiseks. On viidatud ka vastuolule järve ja sealt väljavoolava jõe seisundite vahel, mis justkui ei tohiks erineda. See on siiski pseudoprobleem, kuna VRD hindab veekogumeid kui ökosüsteeme, mitte lihtsalt vee kvaliteeti ja samade keemiliste näitajatega vesi võib erineva morfoloogia ja hüdroloogiaga keskkondades anda erinevaid bioloogilisi reaktsioone. Vastavalt lähteülesandele vastatakse järgnevatele küsimustele: 1. Millised on pikaaegseid andmeridu arvestades veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 fütoplanktoni kvaliteedinäitajate (klorofüll a sisaldus, fütoplanktoni biomass, sinivetikate osakaal biomassis) väga hea ja hea, hea ja kesise, kesise ja halva ning halva ja väga halva klassi piirid ja millised seni kehtinud piirid vajavad muutmist? 2. Millised on pikaaegseid andmeridu arvestades veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 füüsikaliskeemiliste kvaliteedinäitajate (pH, Nüld, Püld, vee läbipaistvus) väga hea ja hea, hea ja kesise, kesise ja halva ning halva ja väga halva klassi piirid ja millised seni kehtinud piirid vajavad muutmist? 3. Milline on veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 fütoplanktoni kvaliteedinäitajate (klorofüll a sisaldus, fütoplanktoni biomass, sinivetikate osakaal biomassis) ökoloogilisele kvaliteedisuhtele 1 vastav väärtus? 4. Milline on veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (pH, Nüld, Püld, vee läbipaistvus) ökoloogilisele kvaliteedisuhtele 1 vastav väärtus? 5. Milline on veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 fütoplanktoni kvaliteedinäitajate (klorofüll a sisaldus, fütoplanktoni biomass, sinivetikate osakaal biomassis) ökoloogilise kvaliteedisuhte klassipiirid? 6. Milline on veekogutüüpide S7-1 ja S7-2 füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (pH, Nüld, Püld, vee läbipaistvus) ökoloogilise kvaliteedisuhte klassipiirid?

Kirjeldus

Märksõnad

veekvaliteet, fütoplankton, järved, Peipsi järv, uuringute aruanded

Viide

Kollektsioonid