Andmebaasi logo
 

2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorMetslaid, Marek
dc.contributor.advisorVodde, Floortje
dc.contributor.authorVendel, Grete
dc.date.accessioned2021-05-25T13:06:20Z
dc.date.available2021-05-25T13:06:20Z
dc.date.defensed2021-06-07
dc.date.issued2021
dc.descriptionBakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekavalest
dc.description.abstractKliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud väliuuringud) on võimalik saada vahetu ülevaate metsade kahjustuste ulatusest. Nii välitööde käigus kogutud kui ka kaardi- ja tabelarvutusprogrammis leitud andmete omavahelisel võrdlusel saab kahjustusest ülevaatliku pildi ja väärtusliku info metsaomanikele, kuidas kuuse-kooreürask pärast tormikahjustusi levida võib. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida 2016. aasta Koiva tormi järgset kuuse-kooreüraski leviku ja kahjustuste ulatust jänesekapsa kasvukohatüüpides Karula rahvuspargis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti Karula rahvusparki kui tervikut, kuuse kooreüraski bioloogiat ja käitumismustreid, jänesekapsa kasvukohatüüpide (jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-kõdusoo) iseärasusi, Koiva tormi ja tegureid, mis võisid rahvuspargis kahjustuste ulatust mõjutada. Bakalaureusetöö uurimismeetodiks oli kaardianalüüs (9 kaardi põhjal) GIS-programmis ja saadud andmete töötlemine tabelarvutusprogrammis. Uurimiseesmärgi lahendamisel kasutati algandmetena Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti, Keskkonnaameti (KeA) analüüsi käigus loodud kaardiandmeid ja Keskkonnaagentuuri (ENVIR) ning Maa-ameti avalikke andmeid ja servereid. Tulemustest selgus, et metsakahjustusi oli enim viljakates jänesekapsa kasvukohatüüpides, kus kuuskedel on paks korp ning maapinnalähedane juurestik. Kuivanud puistutes domineerisid sügavad madalsoomullad, kus põhjavesi on alaliselt või pidevalt kõrgemal. Lisaks leiti, et Karula rahvuspargi tormi- ja kuuse-kooreüraski kahjustustel on minevikus olnud mitmeid tegureid, mis on tänaste kahjustuste ulatust mõjutanud.est
dc.description.abstractThe due to climate change increasing frequency and severity of storm events create ideal circumstances for various forest diseases and pests (including root rot, insect pests). By combining different methods (among which overflight, on-ground field study) it is possible to get an immediate overview of the damage extent in forests. Comparing data collected during fieldwork with data obtained with mapping and spreadsheet software provides a more comprehensive picture of the damage and valuable information for the forest owner, about potential spruce bark beetle spread upon storm damage. The objective of this Bachelor’s thesis is to describe and analyse the spread of European spruce bark beetle after a major storm in 2016 (Koiva storm), and the scale of the damage it caused in the Oxalis forest site types in Karula National Park. For this purpose, Karula National Park was studied as a whole and the biology of the spruce bark beetle and its behavioural patterns were reviewed, as well as the features of the Oxalis forest site types (Oxalis, Oxalis-Rhodococcum, Oxalis-Myrtillus, Oxalis drained swamp), the Koiva storm characteristics and factors that could have impacted the scale of the damage in the national park. The research method in this Bachelor’s thesis comprised of a map analysis (based on nine different maps) in a GIS programme and the data were processed in a spread sheet programme. The following data served as a basis, to achieve the research objectives: the maps produced in the process of analyses within the frames of an Environmental Investment Centre (KIK) project and the Estonian Environmental Board (KeA), the open access data and servers from the national Environment Agency (ENVIR) and the Geoportal of the Estonian Land Board. The results showed that forest damage was most extensive in the most fertile Oxalis forest site types, where spruce has a thick bark and a shallow root system. Withered stands prevailed in deep low peat soils, where the groundwater table is permanently or continuously high. Additionally, it was found that the current extent of the storm- and spruce bark beetle damage in Karula National Park was affected by several factors in the past.eng
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6688
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectbakalaureusetöödest
dc.subjectkuuse-kooreüraskest
dc.subjecttormikahjustusedest
dc.subjectkasvukohatüüpest
dc.subjectKoiva tormest
dc.subjectKarula rahvusparkest
dc.subjectRoheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid)est
dc.subjectelurikkusest
dc.subjectpärandkooslusedest
dc.subjectpärandmaastikudest
dc.subjectmaastikukaitseest
dc.title2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargisest
dc.title.alternativeThe analysis of European spruce bark beetle (Ips typographus) spread and infestation in Oxalis site types after the July storm of 2016 in Karula National Parkeng
dc.typeBachelor Thesiseng
rioxxterms.freetoread.startdate07.09.2021

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Pisipilt
Nimi:
Grete_Vendel_BA2021_täistekst.pdf
Suurus:
3.36 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Lae alla
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Vendel_Grete_Retsensiooni arvamuse osa.asice
Suurus:
22.5 KB
Formaat:
Kirjeldus:
Retsensioon (ei avalikustata)
Lae alla
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Vendel_Grete_Retsensiooni hindeline osa.asice
Suurus:
20.86 KB
Formaat:
Kirjeldus:
Retsensioon (ei avalikustata)
Lae alla

Kollektsioonid

1. Bakalaureusetööd