Taasmetsastatud põlevkivikarjääride ökosüsteemide dünaamika uurimine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 29. augustil 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2.8/27-472011 lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadavus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Ammendatud põlevkivikarjäärid on põhjustanud Ida-Virumaal tõsise keskkonnaprobleemi, kus on piiratud maa kasutusvõimalused ja on rikutud esteetiline maastikupilt. Karjaäride metsastamine on hea lahendus rikutud alade taaskasutusse võtmiseks. Paraku on taasmetsastamine keeruline protsess, kus tuleb arvestada paljude puude kasvu ning kogu
edasist metsaökosüsteemi mõjutavate teguritega. Ammendatud põlevkivikarjääride
metsastamise võimaluste uurimiseks ja pidevalt muutuva metsaökosüsteemi jälgimiseks rajati
1968.a. dr. Elmar Kaare eestvedamisel Sirgala puistangualale taasmetsastamise püsikatseala,
pindalaga 3,3 ha, kuhu istutati erinevates variatsioonides 12 puuliiki. Järgneva 40 aasta jooksul on antud katsealal teostatud korduvmõõtmised erinevate puuliikide kasvukāigu (keskmise diameetri, kõrguse, tagavara jne) uurimiseks. Samuti on hinnatud alustaimestiku liigirikkust 1994. aastal võeti katsealalt metsakõdu- ja mullaproovid. Järgneva kümne aasta jooksul Sirgala katsealal mõõtmisi ei tehtud, kuid 2006.a. taastati Sirgala katseala KIKi projekti nr. 14 toetusel (uuendati proovitükkide tähised, tehti korduvmõõtmised) ning sisestati Põhja- ja Baltimaade metsakatsealade andmebaasi NOLTFOX kui pikaajaline unikaalne katseala. Sirgala katsealal toimus viimane proovitükkide mõõtmine 2006. aastal. Antud vanuses puistutes on soovitatav korduvmõõtmiste vaheline intervall viis aastat. Sirgala katsealal oli vajalik lisaks rajada alustaimestiku püsiproovialad, samuti oli vajalik teha mulla keemiline korduvuuring (viimane uuring oli aastal 1994). Erinevate puuliikide püsikatsealal Sirgalas mõõdeti 66-1 proovitükil kõigi puude rinnasdiameeter ja mudelpuude kõrgused puuliigi kohortide lõikes. Igal proovitükil viidi läbi alustaimestiku seire. Samuti võeti proovid mulla keemilise analüüsi jaoks ning hinnati pinnase kivisust. Peatselt suletava Aidu karjääri kohta on Eesti Geoloogiakeskusel 2009.a. valminud aruanne "Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega", milles modelleeriti põhjavee tõusu ning jõgede juurdevoole pärast vee väljapumpamise lõpetamist Aidu karjääris. Antud uuring näitas, et veetase tõuseb suletud karjääris märgatavalt, mille tulemusena praegused tranšeed täituvad veega. Suuremal osal karjäärialast, mis on rekultiveeritud metsamaaks, muutub metsa kasvukeskkond väga oluliselt. Selleks, et võimalikult täpselt mõõta veerežiimi muutuse mõju metsaökosüsteemile, oli äärmiselt
oluline rajada ja mõõta katsealad veel enne muutuste algust. Eesti Energia Kaevandused viivad läbi regulaarseid vaatlusi Aidu karjääri aladel asuvatel vaatluskaevudel ja on Eesti Maaülikoolil lubanud ka edaspidi kasutada veetaseme kõrguse andmeid. Projekti raames rajati 2012. aastal suletavasse Aidu põlevkivikarjääri taasmetsastatud alale seirevõrgustik, mis koosneb erivanuselistesse puistutesse rajatavatest püsiproovitükkidest. Püsiproovitükkidel toimus mullastiku, taimestiku ja puistu seire, et jälgida põhjavee kõrguse
muutuse mõju metsaökosüsteemile. Sel eesmärgil rajati 2011 suvel püsiproovitükid, et
kaardistada algsituatsioon, mis on aluseks muutuste edasiseks hindamiseks. Selleks tehti
transektina 6 korduses 10 erineva vanuseastmega ja liigilise koosseisuga puistutesse ringproovitükid, kus mõõdeti iga puu koordinaadid, määrati puuliik, rinne, mõõdeti
rinnasdiameeter. Igal viiendal puul (mudelpuul) mõõdeti kõrgus. Samuti kirjeldati iga puu
nähtavad kahjustused. Igast proovitükist tehti 5 fotot fikseeritud asukohtadelt. Samuti võeti igalt proovitükilt mullaproov, mida analüüsiti EM0 laboris. Määrati pinnase kivisus. Igasse
ringproovitükki rajati alustaimestiku ruudud, kus määrati sammalde ja soontaimede liigirikkus
ja katvus. Välitööde tulemusena saadud andmed sisestati infosüsteemi FORMIS. Projekti tulemusi tutvustati 9-14. septembril 2012.a. Tšehhis toimunud rahvusvahelisel metsade taastamise konverentsil "The 8h European Conference on Ecological Restoration'", samuti 10. novembril 2011.a. Eestis toimunud Põlevkivi Kompetentsikeskuse poolt korraldatud teadlaste ja spetsialistide konverentsil "Põlevkivi-võimalused koostööks".
Kirjeldus
Märksõnad
metsastamine, põlevkivikarjäärid, metsaökosüsteemid, aruanded