Collection of oral fluid samples from wild boar in the field conditions to detect African swine fever virus (ASFV)
Laen...
Kuupäev
2018
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
African swine fever (ASF) is a contagious viral disease that causes a lethal, hemorrhagic fever in
domestic pigs and wild boar. The virus has been circulating in Eastern European Union countries
since 2014. The aims of the study were to investigate the practical feasibility of non-invasive ropein-a-bait
(pSWAB) oral fluid sampling method for collection of oral fluid samples from wild boar
in field conditions, and its suitability for detection of African swine fever virus (ASFV) infection
in wild boar population in infected area.
The study was conducted in five different feeding grounds in County of Tartu, Estonia. Oral fluid
samples were collected with two different pSWABs, loose and fixed baits. Samples were examined
in Estonian Veterinary and Food Laboratory for wild boar specific deoxyribonucleic acid (DNA)
and ASFV DNA by real-time polymerase chain reaction (RT-PCR).
24 loose bait samples (13%) were obtained out of 183 exposed baits. With fixed baits, 17 samples
were obtained with 11 baits. All the fixed bait samples and 71% of the loose bait samples were
positive to wild boar DNA. In addition, all the samples were negative to ASFV DNA.
Oral fluid sampling with pSWABs is possible, but it is laboriuous and therefore not very practical.
In the present study, no ASFV was detected in wild boar, although the virus was circulating in the
wild boar population in the immediate vicinity during the period when the study was conducted.
More studies are needed to investigate if pSWABs could be used in field to detect other infectious
diseases.
Sigade Aafrika katk (SAK) on kontagioosne viirushaigus, mis tekitab letaalset hemorraagilist palavikku kodusigadel ja metssigadel. Viirus on tsirkuleerinud Euroopa Liidu idaosa riikides alates aastast 2014. Selle uuringu eesmärkiks oli hinnata metssigadelt suuõõne vedeliku proovide kogumise võimalikkust ja praktilisust mitte-invasiivsel meetodil köispeiutiste (ingl. k. rope-in-abait – pSWAB) abil välitingimustes, ning selle meetodi sobivust SAK viirusinfektsiooni tuvastamiseks metssea populatsioonides nakatunud aladel. Uuring teostati viiel erineval söögiplatsil Tartu maakonnas. Suuõõne vedeliku proovid võeti kasutades kahte erinevat tüüpi köispeibutisi, lahtiseid ja fikseerituid. Proovid uuriti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis metssea spetsiifilise desoksüribonukleiinhape (DNA) ja SAK viiruse DNA suhtes RT-PCR meetodil. Kokku 183-st söötmisplatsidele paigutatud lahtisest peibutisest leiti üles 24 (13%) peibutist. 11 fikseeritud peibutisest võeti vaatlusperioodil vältel 17 proovi. Kõik fikseeritud peibutistest võetud proovid ja 71% lahtiste peibutiste proovidest olid positiivsed metssea DNA suhtes. Kõik proovid olid negatiivsed SAK viiruse DNA suhtes. Suuõõnevedeliku kogumine köispeibutiste abil on võimalik, kuid on töömahukas ning seetõttu mitte väga praktiline. Käesoleva uuringu käigus SAK viirust metssigadel tuvastada ei õnnestunud, ehkki viirus ringles lähipiirkonna metsseapopulatsioonis uuringu läbiviimise perioodil. Kõispeibutiste kasutamise sobivus teiste infektsioonhaiguste tuvastamiseks vajab edasist uurimist.
Sigade Aafrika katk (SAK) on kontagioosne viirushaigus, mis tekitab letaalset hemorraagilist palavikku kodusigadel ja metssigadel. Viirus on tsirkuleerinud Euroopa Liidu idaosa riikides alates aastast 2014. Selle uuringu eesmärkiks oli hinnata metssigadelt suuõõne vedeliku proovide kogumise võimalikkust ja praktilisust mitte-invasiivsel meetodil köispeiutiste (ingl. k. rope-in-abait – pSWAB) abil välitingimustes, ning selle meetodi sobivust SAK viirusinfektsiooni tuvastamiseks metssea populatsioonides nakatunud aladel. Uuring teostati viiel erineval söögiplatsil Tartu maakonnas. Suuõõne vedeliku proovid võeti kasutades kahte erinevat tüüpi köispeibutisi, lahtiseid ja fikseerituid. Proovid uuriti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis metssea spetsiifilise desoksüribonukleiinhape (DNA) ja SAK viiruse DNA suhtes RT-PCR meetodil. Kokku 183-st söötmisplatsidele paigutatud lahtisest peibutisest leiti üles 24 (13%) peibutist. 11 fikseeritud peibutisest võeti vaatlusperioodil vältel 17 proovi. Kõik fikseeritud peibutistest võetud proovid ja 71% lahtiste peibutiste proovidest olid positiivsed metssea DNA suhtes. Kõik proovid olid negatiivsed SAK viiruse DNA suhtes. Suuõõnevedeliku kogumine köispeibutiste abil on võimalik, kuid on töömahukas ning seetõttu mitte väga praktiline. Käesoleva uuringu käigus SAK viirust metssigadel tuvastada ei õnnestunud, ehkki viirus ringles lähipiirkonna metsseapopulatsioonis uuringu läbiviimise perioodil. Kõispeibutiste kasutamise sobivus teiste infektsioonhaiguste tuvastamiseks vajab edasist uurimist.
Kirjeldus
Final Thesis in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, sigade Aafrika katk, metssiga, proovivõtmine