Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Lammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja
standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke
tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega
lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga
selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust
tootmise erinevates tingimustes.
Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil
ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas
tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad).
Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel
külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel
perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit
igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist
varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (< 10 °C) ja kõrge õhuniiskus (>90%). Tuule
puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses.
Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest.
Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised
kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse
olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes.
Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja
loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak,
keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes
lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused.
Kirjeldus
Märksõnad
lihaveised, lammas, loomade heaolu, loomatervishoid, söötmine, loomade käitumine, uuringute aruanded