Andmebaasi logo
 

Eesti Töötukassa ettevõtlusõpe ja -toetused töötu majandusliku aktiivsuse taastamisel Valga maakonna näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Pass, Piia

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Antud uurimustöö keskendus Eesti Töötukassa aktiivsetest tööturumeetmetest ettevõtlusõppele ja selle läbimise järgselt ettevõtluse alustamise toetuse saamisele Eestis, eraldi välja tuues Valgamaa näitajad. Õppe läbinuid ja toetuse saajaid võrreldi nende sotsiaal-demograafilise tausta põhjal. Eestis valitsev elanikkonna tööhõive probleem on väga tõsine. Kui majanduskriisist tingituna tõusis töötuse määr kõikjal Euroopa Liidus (keskmisena 1,9 protsendipunkti), siis Eesti puhul oli tegemist väga suure hüppega, sest töötuse määr tõusis 2009. aastal 8,3 protsendipunkti võrra ja jätkas tõusu ka 2010. aastal. Võrreldava perioodi lõpuks (2011) oli Eesti töötuse määr kõrgem Soome näitajast 7,4% (5,1 protsendipunkti). Tööpuuduse terav probleem näitab aga tööturul valitsevatele nõuetele mittevastavust. Soolist erinevust võrreldes ilmneb Eestis tervikuna vägagi ilmne lõhe naiste ja meeste töötuse määra juures kogu vaadeldava perioodi lõikes. See on tõenäoliselt tingitud ülemaailmse majanduskriisi mõjudest, mille tõttu kaotasid töö just mehed, sest majandussektorid, kus leidsid tööd mehed, said kõige valusama löögi osaliseks (nt ehitus peale kinnisvarabuumi). Aastaks 2011 oli meeste ja naiste töötuse määra vaheline lõhe vähenenud. Tööpuuduse seos tööealise elanikkonna haridustasemega aga näitab väga tugevat seost Eestis tervikuna. Madalama haridustasemega tööealise elanikkonna seas on kõrgem töötuse määr. Majanduskriisi mõjudel kaotasid töö eelkõige algharidusega noored, nende seas oli töötuid peaaegu pooled nii meeste kui ka naiste hulgas. Samas teise taseme haridusega noorte seas oli nii naiste kui ka meeste hulga majanduskriisist tingitud tunduvalt vähem. Üle 25-aastaste seas on naiste töötuse määr madalam läbi aastate, aga nii kolmanda taseme haridusega meeste kui naiste seas on töötuid enam kui 35 poole vähem. Magistri- või doktorikraadiga töötuid on registreeritud töötute hulgas läbi aastate kõige vähem. Seetõttu saab väita, et omandatud haridusel on tööhõive suurendamisel suur osa. Tõenäoliselt kohanduvad muutuvate majandusoludega kiiremini haritud inimesed ja suudavad sellele ka reageerida kas või ümberõppe näol. Ettevõtlusalase koolituse läbinuid iseloomustab meeste osakaalu tõus. Kui esimesel kahel aastal (2007-2008) osales koolitusel enam kui poole vähem mehi, siis 2009-2011 oli õppe läbijatest mehi ja naisi juba võrdselt. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et rasketes majandusoludes kaotasid töö just paljud mehed ja nüüd avanes neil võimalus alustada ise ettevõtlusega. Koolitustel osalejate vanus langeb vahemikku 25-54 aastat. Ükski koolitus ei tee inimesest ettevõtjat, kuid näitab kindlasti seda, milliste probleemidega tuleb alustaval ettevõtjal kokku puutuda. Ilma Töötukassa ettevõtlustoetuseta alustab töötutest oma äri käivitamisega järjest vähem inimesi. Kui aastatel 2007-2008 oli iseseisvalt alustajaid veidi rohkemgi kui toetuse saajaid, siis edasistel aastatel alustab Töötukassa toetusega 2/3 ja iseseisvalt 1/3 töötutest. See näitab selgesti Eesti Töötukassas aktiivse tööpoliitika osatähtsuse suurenemist, ettevõtlusalase nõustamise paranemist ja töötute teadlikkuse tõusu. Ka on see tingitud tööturupoliitika uutest suundadest Tööturuameti ümberkujundamisel Töötukassaks. Varasemast rohkem kasutatakse ära ka Euroopa Liidu toetusi tööhõiveprobleemide lahendamiseks. Kui varasemalt pöörati enim tähelepanu passiivsele tööpoliitikale, siis nüüdseks on võetud suund aktiivse tööpoliitika arendamisele. Ettevõtlustoetuste saamine Eesti kui ka Valgamaa üldise töötuse määra vähendamisele aga olulist mõju ei avalda. Aastatel, mil töötuse määr oli kõige kõrgem, väljastati Eestis Töötukassa poolt ka kõige enam toetusi. Valgamaa puhul võib positiiveks lugeda aastat 2010, mil töötuse määr oli madalam kui Eestis keskmisena ja sel aastal väljastati ka kõige enam ettevõtlusega alustamise toetusi. Selle aasta põhjal aga ei saa väita, et põhjuseks on ettevõtlustoetused. Võrreldes Eesti Statistikaameti ja Töötukassa avalikke statistilisi andmeid selgus, et uued prioriteedid aktiivsete tööturumeetmete pakkumise suurendamisel on küll olnud edukad, kuid esinevad siiski ka mõningad puudused. Ettevõtlusega alustamise toetuse saajate osatähtsus on väike, kuid silmas pidades just maapiirkondade arendamisvõimalusi, peab töö autor ettevõtlusega seonduvate teenuste pakkumist 36 vajalikuks. Küll ilmnes Valgamaal eesti keskmisest parem koolituse läbinute ja seejärel ettevõtluse toetuse saajate suhe. Küll ei suudetud leida edasist avalikku statistikat toetuse saanute jätkusuutlikkuse kohta. Õppe läbinu ja toetuse saaja on kohustatud esitama vaid ühe aasta jooksul kaks aruannet rahalise abi sihtotstarbekohase kasutamise kohta, kus ta saab anda ka tagasisidet Töötukassale seoses ettevõtlusega alustamise toetuse saamise ning toetusele järgnevate järelteenuste kasutamise kohta. Uurimuse koostaja arvates on üks aasta liiga lühike aeg toetuse kasutamise kohta aru andmiseks. Samuti ilmnes, et mentorklubide teenus ei ole hakanud soovitult toimima, sest osalusprotsent on ääretult väike. Seega on ettevõtluse alustamise toetuse saamisele järgnevad tegevused ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks küll Töötukassa poolt välja töötatud ning eesmärgiks võetud, kuid nende kasutamine on olematu. Töö autori arvates on oluline järgnev:  puudub tagasiside koolituste kohta;  koolituse läbinutest toetuse saajate osakaal peaks tõusma;  toetuse saaja tegevuse edasise jälgimise periood on liiga lühike;  rohkem tähelepanu tuleks pöörata järelteenindusele. Hea on see, et suurem rõhk tööpuuduse vähendamisele läbi aktiivsete tööturumeetmete on Töötukassa prioriteetide hulgas, kuigi ettevõtluse alustamise toetuse osakaal on väga väike. Kohaliku ja regionaalse arengu seisukohalt on ettevõtluse toetamine Eesti Töötukassa poolt töö autori arvates kindlasti väga oluline.
This study is composed of 37 pages in Estonian. It has 3 graphs, 6 charts and extras at the end of the work. Used literature consists of 41 titles, many of which are available on the Internet. Unemployment and employment-related issues are very topical at the present time, because they characterize the current economic situation and set goals for the future. This study is about the Estonian Unemployment Insurance Fund’s entrepreneurship training and business start-up support. The study looks at completed business studies and business start-up grant recipients in Estonia and Valga County between 2007-2011 and compares their sex, age and level of education. The research uses information from the Estonian Statistical Office, available and requested information from the Estonian Unemployment Insurance Fund and an interview conducted in Valga County Unemployment Insurance Division. The rate of completed business studies and granted business start-up supports have risen sharply since 2009, but it is related to the sharp increase in the number of unemployed due to economic crisis and the restructuring of the Unemployment Insurance Fund’s activities. The survey revealed that the unemployment rate among young people and people with only primary education is still very high. The proportion of men among business starters has has increased in 2009-2011. The majority of subsidy recipients and those who have completed entrepreneural courses are aged between 25-54 years. Those who have completed the courses and then received subsidies between 2007-2011 were 54,3% in Estonia and 64,1% in Valga County. Requests are satisfied in an average of 47,1% in Estonia and 59,0% in Valga County. The proportion of men and women among business starters who seek help from the Unemployment Insurance Fund has been equal in recent years. The majority of them have acquired secondary education, vocational secondary education or a bachelor degree. No statistics about the future well-being of the subsidy recipients could be found. The autor thinks that one year is too short for reporting on subsidies. Feedback about the courses could not be found. The autor finds that entrepreneural courses and subsidies for the unemployed are needed, however, more attention should be paid to the evaluation of the achievements and assureing sustainability.

Kirjeldus

Märksõnad

Eesti Töötukassa, Valgamaa, ettevõtlusõpe, ettevõtlustoetused, majanduslik aktiivsus, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid