Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud : seisund, kasutamine, andmebaasid
Laen...
Kuupäev
2008
Kättesaadav alates
Autorid
Haridus- ja Teadusministeerium
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Haridus- ja Teadusministeerium
Abstrakt
Riiklik programm „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” kinnitati 24.
detsembril 2003 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 865-k aastateks 2004–
2008 ning anti haridus- ja teadusministeeriumi hallata. Loodi programmi
juhtkomitee (26.01.2004), kes asus kohe tegutsema, ja mõnevõrra hiljem
ekspertnõukogu (9.03.2006), kelle tegevuse viljaks oli kogude programmi
tulemuste esimene, n-ö vahekokkuvõte suurt huvi tekitanud konverentsi
näol (16.11.2006). Ka siinset kogumikku võib vaadelda programmi tulemuste
aruandena. Sisukorra järgi otsustades peaks lugeja saama kogude praegusest
seisust üsna täieliku ülevaate, kas ka ammendava, selgub ehk pisut hiljem.
Kahtlemata annab see kokkuvõte aga sobiva aluse edasiste sihtide seadmiseks.
Et ülalviidatud Vabariigi Valitsuse korraldust ette valmistada või teisisõnu,
riikliku programmi projekti koostada, moodustas HTM 2003. aasta jaanuaris
komisjoni, kellel tuli mõne kuu jooksul saada ülevaade peamiselt ülikoolide,
ent ka muude asutuste humanitaar- ja loodusteaduslikest kogudest, nende
seisundist ja olukorra parandamiseks vajalikest meetmetest. Selle ülevaate
lühendatud versioonist sündis riikliku programmi tekst, mis ilmus Riigi
Teatajas ja mis võib olla heaks võrdlusaluseks, hindamaks programmi
toel saavutatud progressi. Loomulikult on igal koguhoidjal oma kogusid
puudutavate muutuste kohta palju üksikasjalikum pilt, kui seda võimaldaks
võrdlus eelmainitud allikaga, mille põhjal saab siiski kujundada üldisema ja
ülevaatlikuma seisukoha.
Protsessis osalejana võin ütelda muidugi ka ilma materjalidesse süvenemata, et tänu riiklikule programmile (viimastel aastatel päris adekvaatsel
rahastamistasemel) ja eriti kogudega tegelevate inimeste entusiastlikule tööle
on Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude seisund möödunud viie
aastaga oluliselt paranenud nii hoiutingimuste kindlustamise, säilitamise
kui ka kasutusvõimaluste ajakohastamise poolest. Sellest lähtudes kaldun
arvama, et edaspidi peaks esiplaanile tõusma kogudega tehtava töö pidev
moderniseerimine. Loodetavasti annab siinne kogumik selleks olulisi
impulsse. Dimitri Kaljo akadeemik, juhtkomitee esimees
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
humanitaarteadused, loodusteadused, rahvuskultuur, kogud, arhiivikogud, muuseumikogud, säilitamine, kogude arendamine, kogude haldamine, digiteerimine, andmebaasid, teadusasutused, Eesti