Attitudes towards euthanasia – survey among Finnish veterinarians and veterinary students
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
08.09.2023
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Euthanasia, a merciful action toward another living being to mainly end incurable pain and
suffering, can be seen as a double-edged sword, the best and worst of the veterinary
profession, unique in its normality in the veterinary field compared to human medicine. The
attitude toward euthanasia differs between countries and individuals. Euthanasia holds the
potential to be a great moral stress factor for veterinarians, thus, gaining more understanding
of the current situation and attitudes, is important. The aims of this study were to gain insight
if the attitudes toward euthanasia change during years in practice and to find out if there is a
need for more specific laws and regulations, broader education, and public discussion about
ethical issues of euthanasia in Finland. This thesis is a descriptive study, and the data
addressing Finnish veterinarians and veterinary students’ attitudes toward euthanasia was
collected by an internet questionnaire.
The current study found out that students tend to be more selective in their judgment of
justifiable euthanasia and think more about ethical rightness They feel less independent on
the decision of whether to proceed with euthanasia or not, but they also estimate the
proportion of euthanasia, as well as the frequency of ethically difficult cases, to be larger than
the veterinarians. The students were more interested in having an ethical committee, and more
shifted to discussing personal values or possible complexities regarding euthanasia and ethics
with employers than the veterinarians.
Based on the results, euthanasia is mainly seen as a positive or neutral matter in Finland, yet
improvement points could be found in the amount of soft skill training in veterinary curricula,
such as mental and ethical education, and customer communication.
Eutanaasiat võib näha kui halastavat tegevust teise elusolendi suhtes, mille peamine eesmärk on lõpetada ravimatu valu ja kannatused. Seda võib vaadelda kahe teraga mõõgana, mis on veterinaari elukutse juures nii parim kui kõige halvem protseduur, ja mida peetakse veterinaarias normaalseks ravivõtete osaks – see on ainulaadne võrreldes humaanmeditsiiniga. Suhtumine eutanaasiasse on riigiti ja indiviiditi erinev. Eutanaasia võib olla loomaarstide jaoks suureks moraalseks stressifaktoriks, mistõttu on oluline saada rohkem teavet hetkeolukorrast ja hoiakutest. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade sellest, kas suhtumine eutanaasiasse aastate jooksul Soome veterinaarpraktikas muutub ning välja selgitada, kas Soomes on vaja konkreetsemaid seadusi ja määrusi, laiemat haridust ja avalikku arutelu eutanaasia eetiliste küsimuste üle. See lõputöö on kirjeldav uuring mille andmed koguti interneti-ankeedi abil Soome loomaarstide ja veterinaariatudengite hulgast. Üliõpilased kipuvad olema eutanaasia üle otsustamisel valikulisemad ja mõtlevad rohkem eetilisele õigsusele, nad tunnevad end vähem sõltumatuna otsustades, kas jätkata eutanaasiaga või mitte, kuid nad hindavad ka eutanaasiate osakaalu, sagedust ja eetilisuselt raskemate juhtumite osalust suuremaks kui loomaarstid. Üliõpilased olid rohkem huvitatud eetikakomisjoni loomisest ja olid rohkem avatud sellele, et arutada tööandjaga isiklikke väärtusi või võimalikke keerukusi seoses eutanaasia ja eetikaga võrreldes loomaarstidega. Tulemuste põhjal nähakse eutanaasiat Soomes peamiselt positiivse või neutraalse asjana, kuid suurendada võiks pehmete oskuste koolituse mahus veterinaarõppekavades, nagu näiteks vaimne ja eetiline haridus ning kliendisuhtlus.
Eutanaasiat võib näha kui halastavat tegevust teise elusolendi suhtes, mille peamine eesmärk on lõpetada ravimatu valu ja kannatused. Seda võib vaadelda kahe teraga mõõgana, mis on veterinaari elukutse juures nii parim kui kõige halvem protseduur, ja mida peetakse veterinaarias normaalseks ravivõtete osaks – see on ainulaadne võrreldes humaanmeditsiiniga. Suhtumine eutanaasiasse on riigiti ja indiviiditi erinev. Eutanaasia võib olla loomaarstide jaoks suureks moraalseks stressifaktoriks, mistõttu on oluline saada rohkem teavet hetkeolukorrast ja hoiakutest. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade sellest, kas suhtumine eutanaasiasse aastate jooksul Soome veterinaarpraktikas muutub ning välja selgitada, kas Soomes on vaja konkreetsemaid seadusi ja määrusi, laiemat haridust ja avalikku arutelu eutanaasia eetiliste küsimuste üle. See lõputöö on kirjeldav uuring mille andmed koguti interneti-ankeedi abil Soome loomaarstide ja veterinaariatudengite hulgast. Üliõpilased kipuvad olema eutanaasia üle otsustamisel valikulisemad ja mõtlevad rohkem eetilisele õigsusele, nad tunnevad end vähem sõltumatuna otsustades, kas jätkata eutanaasiaga või mitte, kuid nad hindavad ka eutanaasiate osakaalu, sagedust ja eetilisuselt raskemate juhtumite osalust suuremaks kui loomaarstid. Üliõpilased olid rohkem huvitatud eetikakomisjoni loomisest ja olid rohkem avatud sellele, et arutada tööandjaga isiklikke väärtusi või võimalikke keerukusi seoses eutanaasia ja eetikaga võrreldes loomaarstidega. Tulemuste põhjal nähakse eutanaasiat Soomes peamiselt positiivse või neutraalse asjana, kuid suurendada võiks pehmete oskuste koolituse mahus veterinaarõppekavades, nagu näiteks vaimne ja eetiline haridus ning kliendisuhtlus.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, master thesis, veterinary medicine, ethics, education, wellbeing, moral stress