Eesti inimeste suhtumine geneetiliselt muundatud organismidesse ja teadlikkus keskkonnamõjudest
Laen...
Kuupäev
2015
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Antakse ülevaade uurimistöö eesmärkidest, probleemidest, uurimismeetoditest, olulisematest
tulemustest ning nende rakendusalast. Samuti esitatakse olulised faktid, arvandmed ja seosed.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, milliseid geneetiliselt muundatud kultuuride
kasvatamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid oskab Eesti inimene nimetada ning milline on
üldine teadlikkus ja suhtumine geenmuundatud kultuuridesse. Teoreetilises osas anti ülevaade
peamistest geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamisega kaasnevatest keskkonnamõjudest.
Geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise positiivsete mõjudena on erinevad autorid
välja toonud nii kasutatavate taimekaitsevahendite koguste vähenemise, kahjuri- ja
haigustekindlamate ning paremate maitseomadustega kultuuride kasvatamise kui ka külma,
põuda ja soolsust taluvate GM kultuuride loomise. Samas vastuargumendiks tuuakse välja, et
GM kultuuride kasvatamisega just suurendatakse põllumajanduses kasutatavate herbitsiidide
ja pestitsiidide koguseid tänu herbitsiidiresistentsete kultuuride loomisele. Lisaks on
negatiivne mõju mitte-sihtmärk organismidele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.
Et selgitada välja inimeste teadlikkus keskkonnamõjudest ja suhtumine geneetiliselt
muundatud organismide kasvatamisse, viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas 486
inimest. Küsitlusele vastanutest olid 70% naissoost ja 30% meessoost. Haridustasemelt vastas
kõige rohkem bakalaureusekraadiga inimesi (38%) ja keskharidusega (25%) inimesi.
Küsitletutest 58% moodustasid tudengid ja 33% töötaja/ettevõtja.
22% vastanutest suhtub geenmuundatud kultuuride kasvatamisse hästi, kuid kõige suurem osa
(40%) vajab arvamuse avaldamiseks rohkem informatsiooni. 75% vastajate arvates on
geneetiliselt muundatud organismide kasvatamisel keskkonnamõjud. 59% vastanutest tõid
välja GM kultuuride kasvatamise positiivseks küljeks suurema saagikuse, ilusamad ja
viljakamad, pikema säilivusaja ning lühema aja jooksul valmivad kultuurid. GMOde
kasvatamise negatiivseks pooleks tõid 57% vastanutest välja kahjuliku mõju keskkonnale
nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, resistentsuse teke, pestitsiidide suurem
kasutamine jne.
Küsitlusest selgus, et vastajate arvates on kõige problemaatilisem geneetiliselt muundatud
kultuuride kasvatamisest tingitud mõju keskkonnale, tervisele ja järeltulevatele
põlvkondadele. Üldiselt ollakse teadlikud probleemidest ja keskkonnamõjudest, kuid samas
teadmised on üldised ja osati puudulikud.
The aim of this paper was to indicate which environmental impacts of genetically modified species can Estonians name and what is the overall awareness and attitudes towards GMOs. GMOs have raised discussion in recent years. Reduced use of herbicides, increased pest and disease tolerance are noted by number of authors as the positive environmental impacts of genetically modified species. Nevertheless some authors have stated that in fact growing the GM species induces the use of herbicides and pesticides in agriculture as a result of creating resistant species. Internet-based questionnaire was conducted in Estonia to study the environmental awareness and attitudes towards cultivating genetically modified organisms. There were 486 respondents. 70% of the respondents were women and 30% men. Majority of the respondents had a bachelor degree (38%) whereas 58% of respondents were university students. 22% of respondents were positively minded about the GMO cultivation, yet majority of 40% were in the need of more information. According to 75% of the respondents the GMO cultivation poses environmental impact. Higher productivity and improved yield were mentioned by 59% as positive impacts of GMO cultivation. According to the respondents the most troublesome impacts of cultivating GMO species are posed on the environment, health and future generations. All in all the environmental awareness is spread, but there is a lack of more detailed information of the impacts. Informing and sharing the information about GM species´ impact on health and environment can aid the consumers to make more aware choices in their everyday lives.
The aim of this paper was to indicate which environmental impacts of genetically modified species can Estonians name and what is the overall awareness and attitudes towards GMOs. GMOs have raised discussion in recent years. Reduced use of herbicides, increased pest and disease tolerance are noted by number of authors as the positive environmental impacts of genetically modified species. Nevertheless some authors have stated that in fact growing the GM species induces the use of herbicides and pesticides in agriculture as a result of creating resistant species. Internet-based questionnaire was conducted in Estonia to study the environmental awareness and attitudes towards cultivating genetically modified organisms. There were 486 respondents. 70% of the respondents were women and 30% men. Majority of the respondents had a bachelor degree (38%) whereas 58% of respondents were university students. 22% of respondents were positively minded about the GMO cultivation, yet majority of 40% were in the need of more information. According to 75% of the respondents the GMO cultivation poses environmental impact. Higher productivity and improved yield were mentioned by 59% as positive impacts of GMO cultivation. According to the respondents the most troublesome impacts of cultivating GMO species are posed on the environment, health and future generations. All in all the environmental awareness is spread, but there is a lack of more detailed information of the impacts. Informing and sharing the information about GM species´ impact on health and environment can aid the consumers to make more aware choices in their everyday lives.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd