Euroopa säga (Silurus clanis) paljundamine ja kasvatamine vee korduvkasutusega süsteemis
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kalanduse teabekeskus
Abstrakt
Säga on Kesk- ja Ida-Euroopas kasvatatud peamiselt ekstensiivmeetodil koos karpkalalastega juba enam kui 100 aastat
(Linhart jt. 2002). Säga kogutoodang Euroopas ja Aasias oli 2001. aastal 645 tonni ja 2020. aastaks oli see suurenenud
2403 tonnini (FAO, 2022). Samas ulatus säga sugulasliigi, Amuuri säga toodangumaht 2020. aastal Aasias 351 468 tonnini (FAO, 2022). Suurimad sägatootjad Euroopas on Ukraina, Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Poola ning Aasias Usbekistan, Kasahstan ja Türgi (FAO, 2022). Enamasti kasvatatakse säga tiikides või korduva veekasutusega viljelussüsteemides (RAS). RAS süsteemis kasvatamisel võib säga saavutada 1,5 kg kehamassi juba 7-8 kuuga (Linhart jt. 2002). Liha on valge, luudeta, madala rasvasisaldusega (6-8%) ning seda on kerge kulinaarselt töödelda. Enamasti kalad suitsutatakse või fileeritakse. Säga hind
Euroopa restoranides on umbes sama, mis haugil ja kohal (Linhart jt. 2002). Säga on üks suurima kasvukiirusega röövkalasid Euroopas ja tänu oma kiirele kasvule ja suurepärastele tarbimisomadustele (maitsev väheste luudega liha, kõrge lihasaagis, puuduvad soomused) ka perspektiivne uus vesiviljelusliik Eestis. Tänu soojalembusele võiks säga olla eriti sobiv just RAS-is kasvatamiseks. Eesti kalakasvatajatel on olemas mõningane kogemus naabermaadest sisse
toodud noorkalade turustamissuuruseni kasvatamise osas, kuid puuduvad
kogemused, teadmised ja oskused säga kunstliku paljundamise ja mitmete
kasvatamistehnoloogia oluliste aspektide (sobivaim sööt ja söötmisrežiim,
kasvukiirus sõltuvalt temperatuurist, optimaalne-maksimaalne asustustihedus, sobiv-piisav vee hapnikusisaldus ja muud veekvaliteedi näitajad) osas.
Käesoleva käsiraamatu eesmärgiks on anda ülevaade säga paljundamisest ja
kasvatamisest korduva veekasutusega viljelussüsteemis, toetudes nii kirjanduse andmetele kui Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlaste kogemustele, mis omandati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava
2014-2020 meetme 2.1 „Vesiviljeluse innovatsioonitoetus“ projekti „Säga
(Silurus glanis) kui perspektiivse uue vesiviljelusliigi kunstliku paljundamise
ja kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamine ning parimate omadustega
liinide väljaselgitamine“ (01.07.2017-31.12.2022) raames. Projektis osalesid
EMÜ vesiviljeluse õppetooli töötajad Riho Gross (projekti juht), Härmo Hiiemäe, Heiki Jaanuska, Priit Päkk, Oksana Burimski, Lilian Pukk, Siim Kahar ja
Taigor Veevo.
Kirjeldus
Märksõnad
säga, paljundamine, kalakasvatus, käsiraamatud