Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes
Laen...
Kuupäev
2016
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Kehtiv Maaparandusseadus näeb ette tegevusvaldkonna „Maaparandusseire“. See
defineeritakse kui abinõude süsteem, mille rakendamise eesmärk on koguda andmeid
kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe
ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseiret korraldavad
Põllumajandusamet maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju
puhul ning Põllumajandusuuringute Keskus maa lubjatarbe ja maakasutuse
keskkonnamõju puhul.
Seire tähendab pidevat keskkonna või seisundi jälgimist. Kuivendatud põllumajanduses
kasutataval maal on kraavide ja nendel olevate rajatiste seisundit ning drenaažisüsteemi
toimimise efektiivsust on hinnatud praeguse Põllumajandusametile eelnenud
asutuste pool nii korraliste inventeerimistega kui ka valimi põhjal ülduuringu
täpsusega ülevaatustega. Viimane neist, mis oli seotud Maailmapanga laenu ettevalmistamisega
ja hõlmas 10% Eesti kasutusel olnud kuivendatud pinnast, toimus 1994.
aastal. Sellest uuringust on kättesaadavad maakondade kohta kuivendusseisundi
koondtabelid nelja pinnasegrupi (turvas, liiv, savi ja keskmised pinnased) kohta ja
hinnang uuenduse ning rekonstrueerimise vajaduse (pindala) kohta. 1994. aasta
maaparandusssüsteemide seire hõlmas 56055 ha, millest raske mineraalpinnases
hinnati 8670 ha. Kuivendatud savimaad on kokku 115 480 ha, mis moodustas maaparandussüsteemide
registri andmetel põllumajandusmaast 18% (20% kerge pinnas.
56% keskmine pinnas, 6% turvas). Savimaal vaadeldud alast heas seisundis olevaks
hinnati 21,4%, rahuldavaks 62% ja puudulikuks 16,6%. Kerges ja keskmises pinnases
puudulikuks hinnati 9 ja 7%, turvasmaas 36%.
Uue kuivendatud pinna lisandumine lõppes praktiliselt 90-ndate aastate alguses ja
peamiseks tegevuseks on olnud nii Maailmapanga laenu, RAK meetme 3.4 ja MAK
meetme 1.8 toel olemasolevate maaparandussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine.
Seisundis on toimunud muutused ühelt poolt rajatiste amortiseerumise tõttu, teiselt poolt ka nende parenemine maakasutajate hoiutööde ja tõukefondide
rekonstrueerimise abil.
Maaparandusseire kirjutati seadusesse sisse 2000-ndate alguses, kuid praktilised tegevused
selles valdkonnas algasid 2014.aastal, kus asjakohased ametkonnad võtsid
vastu otsuse alustada kuivendussüsteemide toimimise efektiivsuse ning kuivendatud
maa seisundi uurimisega pinnasegruppide kaupa. Alustati turbasse ja liivasse rajatud
maaparandusehitistest. Üle vaadati 4104 ha liivades ja 4005 ha turbas, seiratud alasid
vastavalt 87 ja 161. Eesvoolude seisundit hinnati 346,37 kilomeetril.
Maaeluministeeriumi programmis „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus
aastatel 2015-2021“ on ette nähtud jätkata uurimistööd ka teistes pinnastes.
Käesolev töö on projektikonkursi rakendusuuringu „Drenaažkuivendusega
kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“
aruanne.
Uurimus on tellitud maaparandustööde vajaduste kavandamiseks, maaparandushoiukavade
täiendamiseks ja tegevuste veemajanduskavadega kooskõlla viimiseks. Projekti
käigus on vaja uurida ja analüüsida vähemalt 11 000 ha rasketes liivsavi ja savimuldades
drenaažkuivendusega alasid. Pärast kogutud andmete läbitöötamist, olemasolevate
ja kogutud andmebaaside hindamist ning täiendamist, tuleb anda koondhinnang
drenaažkuivendusega kuivendatud liiv-savi ja savi maade seisundi kohta.
Uurimistöö on tehtud koostöös Põllumajandusametiga (allhange valimi koostamisel ja
välitööde tegemisel) kasutades Põllumajandusameti andmekogudes olevaid materjale.
Tulemuste analüüsi on teinud veemajanduse osakonna töötajad Toomas Tamm ja
Toomas Timmusk.
Seiretulemuste võrreldavuse eesmärgil on käesoleva töö metoodika olnud 1994.a ja
2014. aasta uuringutega põhipunktides ühilduv, erisused arvestavad pinnaseid.
Käesolevas aruandes on esitatud tulemuste analüüs, aruande lisades on toodud kasutatud
välitööde metoodika ja välitöölehtede põhjal koostatud koondtabelid maaparandusehitiste
kaupa kuivendatud maa (drenaažisüsteemide seisundi) ja nendel olevate kraavide kohta (lisa 3). GIS-is tehtud mullakaardi analüüsi materjalid savipinnase
esinemise kohta maaparandussüsteemidel, andmed valimiga hõlmatud ehitiste
kohta ning välitöölehed koos vastavate maaparandusehitiste teostusjoonistega, kuhu
on kantud uuritud ala piirid ja rajatiste seisund, säilitatakse Põllumajandusameti ja
aruande koostaja, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna arhiivis.
Kirjeldus
Märksõnad
drenaaž, kuivendus, maaparandus, seire, pinnas, põllumajandusmaa, aruanded