III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013
Laen...
Failid
Kuupäev
2008
Kättesaadav alates
Autorid
Leito, Aivar (koostaja)
Ojaste, Ivar (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Sookurg (Grus grus L.) on Euraasia parasvöötmes laialdaselt levinud liik, kuid kelle levila ja
arvukus ning seisund tervikuna on pidevalt muutunud (Blotzheim et al. 1973, Cramp, Simmons
1980, Prange 1989, 1994, 1999, 2001 jt). Liigi levila oli kõige enam ahenenud ning olukord
kõige kriitilisem 20. sajandi keskpaiku. Pärast seda on kunagine areaal hakanud küll taastuma,
kuid ei ole veel jõudnud endiste piirideni.
Eestis on sookurg põlisasukas, kes esineb kogu maal nii pesitseja kui ka läbirändajana.
Nii nagu enamikus teisteski areaali piirkondades oli liigi arvukus ka meil madalseisus kuni
möödunud sajandi kaskpaigani (Kumari 1958) ning on hakanud oluliselt kasvama alles viimastel
aastakümnetel (Renno 1993, Nowald et al. 1999, Leito 2001, 2002 jt). Kas, kui pikalt ja millise
tempoga levila tihenemine ning arvukuse juurdekasv jätkub, on raske täpsemalt prognoosida.
Mõnede tunnuste järgi (kohatine väga tihe asustus ja madal pesitsusedukus) võib siiski arvata, et
sarnaste keskkonnatingimuste juures praegune kiire kasvutempo lähiaastatel aeglustub ning
arvukus ja asustustihedus stabiliseerub. Kui aga pesitsustingimused peaksid järsult halvenema,
siis võib see liigi püsimajäämist meil otseselt ohustada. Problemaatiline, kuid kindlasti
arvestamist vajav on sookure arvukuse ja seisundi perspektiiv kliima soojenedes. Huntley (et al.
2008) prognoosmudel kliima soojenemise korral näitab sookure pesitsusareaali väga olulist
ahenemist ja ligikaudu 1000 km-st nihet põhja poole käesoleva sajandi lõpuks. Kui see
stsenaarium peaks teostuma, siis võib sookurg juba selle sajandi lõpuks muutuda nii meil kui ka
globaalselt ohualtiks liigiks.
Kuna Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest ning sügisrändel peatub
siin ligikaudu 10% Euroopa populatsioonist, siis on sookure kaitsmine meil ka üleeuroopalise
(EL) tähtsusega. Õigusaktid, rahvusvahelised lepped ja direktiivid on kaitse korraldamise
õiguslikuks aluseks, kuid liigi tegelikuks kaitsmiseks on vaja ka konkreetseid tegevuskavu nii
regionaalsel (riikide) kui ka Euroopa tasandil. Et Eestil on tähtis osa läbirändavate (mujal
pesitsevate) sookurgede kaitsmisel, siis hõlmab kaitsekorralduskava olulisel määral ka
rändeasurkonda.
Kaitsekorralduskava on toimingute eelisjärjestamise ja planeeringu koostamise alus.
Kava koostamine on kindlasti vajalik, kui kaitsealuse liigi kaitseks seni rakendatud abinõud ei
taga liigi säilimist. Sookurg on III kaitsekategooria liik, kelle jaoks eraldi kaitsekorralduskava
üldjuhul ei koostata. Kuna sookure seisund on meil praegu hea ja lähiprognoos soodne, siis uue
kaitsekorralduskava rakendamine ei ole Eesti tasandil hädavajalik, kuid see on vajalik liigi kui
terviku kaitse tagamiseks ning kohustuseks EL ees. Sellest lähtuvalt ongi koostatud sookure
kaitsekorralduse jätkukava Eestis aastateks 2009–2013.
Kirjeldus
Märksõnad
sookurg, Grus grus, levik (biol.), seire, kaitsekorraldus, Eesti