Mullavesi
Laen...
Kuupäev
2022
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Mullavesi on mullas erinevates vormides
esinev vesi. Maailma kogu mageveevarust
moodustab see vaid 0,05%, ent on asendamatu tähtsusega maismaal elu toimimiseks.
Vee tähtsus mullas.
Mullas on vesi peamine tegur kivimite ja mineraalide murenemisel, millest sõltub nii mullatekkeprotsess kui ka aineringed. Kõikide organismide eluprotsessid on seotud veega. Ühe tonni kuivaine juurdekasvuks kulub taimedel 300–1000 tonni vett. Mullas võib vesi olla vedelas (vesi), gaasilises (veeaur) ja tahkes olekus (jää). Peamine mullavee allikas on sademed, kuid vett lisandub mulda ka juurde- voolava pinna- ja põhjaveega ning kapillaarjõudude toimel põhjaveest. Kapillaarjõud toimivad tahkete ja vee osakeste vahel, mille tulemusena saab vesi liikuda mööda kitsaid mulla poore ka ülespoole. Veepuuduse korral ei saa taimed mullast toitaineid omastada, sest takistatud on vee liikumine süsteemis muld–taim–atmosfäär, mistõttu pidurdub ka fotosüntees. Teatud kriitilisest tasemest väiksema veesisalduse korral taimed hukkuvad. Kuid ka liigne vesi mullas on kahjulik, sest nii väheneb mulla õhustatus. Hapnikupuudus mõjutab aga oluliselt elusorganismide talitlust ja mullas kulgevaid protsesse. Liigne vesi, mida muld ei suuda endas kinni hoida, nõrgub sügavamatesse mullakihtidesse, viies kaasa veeslahustuvaid soolasid, mistõttu muld vaesub toitainetest.
Vee tähtsus mullas.
Mullas on vesi peamine tegur kivimite ja mineraalide murenemisel, millest sõltub nii mullatekkeprotsess kui ka aineringed. Kõikide organismide eluprotsessid on seotud veega. Ühe tonni kuivaine juurdekasvuks kulub taimedel 300–1000 tonni vett. Mullas võib vesi olla vedelas (vesi), gaasilises (veeaur) ja tahkes olekus (jää). Peamine mullavee allikas on sademed, kuid vett lisandub mulda ka juurde- voolava pinna- ja põhjaveega ning kapillaarjõudude toimel põhjaveest. Kapillaarjõud toimivad tahkete ja vee osakeste vahel, mille tulemusena saab vesi liikuda mööda kitsaid mulla poore ka ülespoole. Veepuuduse korral ei saa taimed mullast toitaineid omastada, sest takistatud on vee liikumine süsteemis muld–taim–atmosfäär, mistõttu pidurdub ka fotosüntees. Teatud kriitilisest tasemest väiksema veesisalduse korral taimed hukkuvad. Kuid ka liigne vesi mullas on kahjulik, sest nii väheneb mulla õhustatus. Hapnikupuudus mõjutab aga oluliselt elusorganismide talitlust ja mullas kulgevaid protsesse. Liigne vesi, mida muld ei suuda endas kinni hoida, nõrgub sügavamatesse mullakihtidesse, viies kaasa veeslahustuvaid soolasid, mistõttu muld vaesub toitainetest.
Kirjeldus
Märksõnad
mullad, mulla omadused, mullavesi, käsiraamatud