Ternespiima osakeste suurusjaotuse ja tehnoloogilise töötlemise võimaluste uurimine
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Magistritöö kirjanduse ülevaates kirjeldatakse erinevaid ternespiima töötlemise tehnoloogiaid
ja tehnoloogilisi lahendusi, tagades ternespiima bioaktiivsete omaduste säilimise ning
uuritakse ternespiima koostist ja selle muutumist lüpside lõikes. Lähemalt vaadeldakse
immuunoglobuliinide (ternespiimas enamleiduvad bioaktiivsed valguühendid) natiivsuse
säilimist erinevate töötluste vältel.
Kirjanduse analüüsil selgus (immuunoglobuliinide bioaktiivsuse säilimise seisukohalt):
1. Kadudeta bioaktiivsete vadakuvalkude kontsentraati toota ei õnnestu, kuid
spetsialiseerudes konkreetsele bioaktiivsele valgule või valkude grupile saab kadusid
vähendada.
2. Ternespiima töötlemisel on otstarbekas lähtuda IgG natiivsuse säilimisest, sest seda on
immuunoglobuliinidest ternespiimas kõige rohkem ja see on suhteliselt vastupidav
tehnoloogilistele protsessidele.
3. Olulisemad aspektid ternespiima töötlemise tehnoloogias on: külmutatud ternespiima
võib säilitada aastaid; külmutatud ternespiima sulatamiseks võib kasutada erinevaid
lahendusi (vesivann 60 ºC, jahutusruum 4 ºC, toatemperatuur 20 ºC, mikrolaineahi 55
ºC); kaseiinifraktsiooni saab eraldada laabiga kalgendamise abil; ternespiima termilisel
töötlusel temperatuur peab olema alla 63 ºC; termiseerida tuleks enne separeerimist;
vadakuvalkude kontsentreerimiseks ja fraktsioneerimiseks saab kasutada erinevaid
filtratsioone (äralõikeid), kusjuures rõhk bioaktiivsust ei mõjuta; vadakust veefaasi
eraldamiseks kasutatakse sublimatsioonkuivatust.
Töö eksperimentaalses osas uuriti ternespiima ja vadakuvalkude osakeste suurusjaotust
kasutades rasvakuulikeste puhul valgusmikroskoopi ning väiksemate osakeste suurusjaotuse
selgitamiseks valguse dünaamilise peegeldumise (DLS) põhimõttel töötavat analüsaatorit.
Teiseks katsetati ternespiima kontsentreerimist filtreeritud ternespiimavadaku
sublimatsioonkuivatuse abil. Võrreldi esimese ja teise lüpsi analüüside tulemusi.
Eksperimentaalses osas leiti:
1. DLS-meetodil määratud suurusjaotused ja nende sagedamini esinevad väärtused
(mood) olid esimese ja teise lüpsi ternespiima filtreeritud vadakute puhul sarnased. Sellest võib järeldada, et esimese ja teise lüpsi ternespiimade vadakute kuivaine
koostis on sarnane. Osakeste suurusjaotusele tuginedes on võimalik valida optimaalset
filtreerimistehnoloogiat.
2. Ternespiima rasvakuulikeste suurus jäi mikroskoopilisel määramisel vahemikku 1–5
µm, mis on tavapiimaga võrreldes väiksem. Esimese ja teise lüpsi ternespiimade
rasvakuulikeste suurusjaotused olid sarnased, kusjuures esimese lüpsi rasvakuulikesed
olid teise lüpsi omadest mõnevõrra väiksemad.
3. Kolostromeetri kasutamine ekspressmeetodina ternespiima kvaliteedi hindamisel on
põhjendatud. Valgusisalduse määramiseks saab edukalt kasutada Kjeldahli meetodil
põhinevaid standardeid.
4. Vadakuvalkude kontsentreerimistehnoloogias on otstarbekas kasutada koore
separeerimist, kaseiini kalgendamist laabiga, erineva äralõikega filtratsioone ja
sublimatsioonkuivatust. Viimasega on võimalik saavutada kõrge valgusisaldusega
ternespiimavadaku pulber (valgusisaldusega 50%).
Edaspidi vajaks täiendavat uurimist:
meid huvitavate ternespiima koostisosade (nt Ig) ja nende sisalduse määramise
võimalikkus osakeste suurusjaotuse alusel;
sublimatsiooni abil saadud filtreeritud vadakupulbri valguline koostis;
ternespiimast koore efektiivse eraldamise problemaatika;
kolmanda ja järgnevate lüpside ternespiima osakeste suurusjaotuse dünaamikat;
ternespiima rasvasisalduse mõju kolostromeetri mõõtetäpsusele.
Kuna ternespiima koostis on sõltuv söötmis- ja pidamistingimustest, regioonist, tõust jne, siis
tuleks välja töötada osakeste suurusjaotuse mudel, mis võimaldab hinnata konkreetsete
tingimuste mõju ja rakendada saadud informatsiooni tehnoloogiliste parameetrite (nt filtrite
äralõiked) kohandamisel.
The aim of the current study was to i) address the technologies of colostrum concentrate processing which allows to preserve its whey protein`s biological activity and ii) to study colostrum`s particle size by distribution using light scattering method (DLSmethod) and light microscope (magnification 40 times). The current study consists of five different parts. The first part is addressing fat free dry matter of colostrum. The second part introduces technological steps of colostrum processing. The third part studies the possibilities of evaluating colostrum quality. The forth part presents possible technological schemes of colostrum processing. The last part of the study describes two main experiments and analyses carried out. The first experiment was an analysis of particle size distribution of colostrum, skim colostrum, colostrum whey and micro filtered colostrum whey using DLS-method. Fat fraction particle size distribution was determined on a photo of forty times magnified Gorjajev`s chamber containing dilution of colostrum and distilled water (1:200). All collected data was analysed in Microsoft Excel. The second experiment was to test micro filtered colostrum whey powder technology by sublimation drying. Produced protein content of micro filtered whey and whey powder was analysed by Kjeldahl`s method. The present work contains 60 pages, 32 tables, 21 figures and 27 references.
The aim of the current study was to i) address the technologies of colostrum concentrate processing which allows to preserve its whey protein`s biological activity and ii) to study colostrum`s particle size by distribution using light scattering method (DLSmethod) and light microscope (magnification 40 times). The current study consists of five different parts. The first part is addressing fat free dry matter of colostrum. The second part introduces technological steps of colostrum processing. The third part studies the possibilities of evaluating colostrum quality. The forth part presents possible technological schemes of colostrum processing. The last part of the study describes two main experiments and analyses carried out. The first experiment was an analysis of particle size distribution of colostrum, skim colostrum, colostrum whey and micro filtered colostrum whey using DLS-method. Fat fraction particle size distribution was determined on a photo of forty times magnified Gorjajev`s chamber containing dilution of colostrum and distilled water (1:200). All collected data was analysed in Microsoft Excel. The second experiment was to test micro filtered colostrum whey powder technology by sublimation drying. Produced protein content of micro filtered whey and whey powder was analysed by Kjeldahl`s method. The present work contains 60 pages, 32 tables, 21 figures and 27 references.
Kirjeldus
Märksõnad
ternespiim, toiduainete töötlemine, toiduainetetehnoloogia, sublimatsioonikuivatus, vadak, valgud, valgusisaldus, magistritööd