Andmebaasi logo
 

Taenia solium tsüstitserkoosi levimus Eesti sigadel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Taenia solium on liigitatud World Health Organizationi poolt tähtsaks unarusse jäetud zonootiliseks haiguseks, ning globaalselt number üks parasitaarhaiguseks. Sellel on keeruline elutsükkel mis haarab kaasa peamiselt inimest ja siga, ning on endeemiline mitmetes madala ning keskmise sissetulekuga maades. Siiski kui tavaliselt tenioos ei põhjusta kliinilisi tunnuseid, inimeste neurotsüstitserkoos on tunnustatud üheks kõige harilikumaks neuroloogilise haiguse põhjustajaks endeemilistes maades. Töö eesmärgiks oli uurida sigade tsüstitserkoosi levimust Eesti sigadel kasutades post-mortem lihainspektsiooni. Leitud tsüstid uuritakse PCR’iga. Hüpoteesiks oli leida levimus mis oleks ≥0%. Kokku 1217 siga uuriti aastal 2014 Veebruarist Aprillini visuaalselt, palpeerides ning sisselõiked tehes parasiidi eeliskohtadesse. Üks tsüst leiti nuumsea südame vasakust vatsakesest, aga PCR analüüs ei saanud tõestada et tegu oleks Taenia perekonnaga, andes näilikuks levimuseks 0% (0.00-0.25 95% Cl). See et T.soliumi tsüstitsekide olemasolu ei saadud tõestatud selle uuringu jooksul ei tähenda et Eesti on tsüstitserkoosivaba. Tulemust tõenäoliselt mõjutab näiteks lihainspektsiooni madal sensitiivsus kui diagnoosimismeetod. See, et tsüste ikka leitakse vahepeal tapamajades ning et Eestis on diagnoositud inimestel taenioosit viimati aastal 2003, viitab sellele et lisauuringuid on vaja.
Taenia solium is categorized by the World Health Organization as an important neglected zoonotic disease, as well as number one global parasitic disease. It has a complicated life cycle mainly involving pigs and humans, and is endemic in several low to middle income countries. Although human taeniosis rarely causes symptoms, human neurocysticercosis has been recognized as one of the greatest causes of neurological disease in endemic areas. The aim was to investigate the prevalence of cysticercosis in Estonian pigs through post-mortem meat inspection in Estonia’s three largest abattoirs. Found cysts would be analyzed with PCR. The hypothesis was that the prevalence of cysticercosis would be ≥0%. A total of 1217 pigs were examined from February to April 2014 through visual inspection, palpation as well as incisions of predilection sites to find cysts. One cyst was discovered in the left ventricle of the heart of a finishing pig. PCR analysis showed that the found cyst could not be identified as Taenia spp., confirming the hypothesis with an apparent prevalence of 0% (0.00-0.25 95% Cl). Although proof of the appearance of T. solium cysticerci in Estonian slaughterhouses was not obtained during this study, it doesn’t confirm that Estonia is free of the parasite. Low sensitivity of the applied inspection method is likely to have contributed to low amount of cysts. As cysts appear in slaughterhouses and taeniosis has been diagnosed in humans in Estonia in 2003, further studies are warranted.

Kirjeldus

Märksõnad

tsüstitserkoos, levimus (stat.), sigade haigused, siga, Eesti, magistritööd

Viide

Kollektsioonid