Monitoring invasive crayfish in Estonian freshwaters: distribution patterns and eDNA-based surveillance for noble crayfish (Astacus astacus L.) conservation
Laen...
Kuupäev
2026
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. The main objective of this doctoral thesis is to develop integrated management strategies for invasive crayfish in Estonian freshwater ecosystems by combining distribution assessments and molecular surveillance. The specific objectives and hypotheses were as follows:
1) To provide an overview of the status, spatial distribution, and ecological impacts of invasive NICS – signal crayfish, spiny-cheek crayfish, and marbled crayfish – on native noble crayfish populations in Estonia and to assess the effectiveness of trapping on NICS abundance as a control measure (I);
Hypothesis: Invasive NICS contribute to the decline and/or extinction of noble crayfish populations in Estonia, and current trapping efforts do significantly reduce NICS abundance, regardless of their present spatial distribution.
2) To assess the applicability of the eDNA approach for detecting noble crayfish, invasive NICS, and the crayfish plague pathogen in Estonian freshwater ecosystems, and to evaluate the potential integration of eDNA-based surveillance into existing national monitoring programs (II);
Hypothesis: The spread of invasive NICS and crayfish plague in Estonia can be reliably assessed using eDNA-based approaches.
3) To evaluate the field performance of noble crayfish and signal crayfish, and crayfish plague pathogen eDNA assays by comparing their detection accuracy in natural environments with the pooled multi‑environment accuracies (indoor tanks, outdoor ponds, and lake samples) established in the interlaboratory ring test (III);
Hypothesis: Crayfish plague, noble crayfish and signal crayfish eDNA assays achieve field detection accuracies comparable to pooled accuracies per laboratory across all environments (indoor tanks, outdoor ponds, and lake samples).
LÜHIKOKKUVÕTE. Doktoritöö peamine eesmärk on arendada integreeritud ohjamisstrateegiaid invasiivsete võõrvähiliikide kontrollimiseks Eesti magevee ökosüsteemides, ühendades leviku hindamise ja molekulaarse seire. Töö konkreetsed eesmärgid ja hüpoteesid olid järgmised: 1. Anda ülevaade invasiivsete võõrvähiliikide – signaalvähi, ogapõskse vähi ja marmorvähi – seisundist, ruumilisest levikust ja ökoloogilisest mõjust kohalikele jõevähi asurkondadele Eestis ning hinnata püügimeetodi tõhusust nende arvukuse vähendamisel (I); Hüpotees: Invasiivsed võõrvähiliigid on Eestis laialt levinud, põhjustades jõevähi asurkondade vähenemist ja/või lokaalset kadumist ning praegused püügimeetodid ei vähenda oluliselt võõrliikide arvukust. 2. Hinnata eDNA meetodi rakendatavust jõevähi, invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku tekitaja tuvastamisel Eesti mageveekogudes ning analüüsida eDNA‑põhise seire integreerimise võimalusi olemasolevatesse riiklikesse seireprogrammidesse (II); Hüpotees: Invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku levikut Eestis on võimalik usaldusväärselt hinnata eDNA‑põhiste meetodite abil. 3. Hinnata jõe- ja signaalvähi ning vähikatku tekitaja A. astaci eDNA analüüside toimivust, võrreldes nende tuvastamise täpsust erinevates keskkonnatüüpides (sisebasseinid, välitiigid ja järv) ning erinevates laborites (III); Hüpotees: Jõevähi, signaalvähi ja vähikatku tekitaja A. astaci eDNA analüüsid on looduslikes veekogudes sama täpsed ja võrreldavad erinevate laborite koondtulemustega kõigis uuringus kasutatud keskkonnatüüpides (sisebasseinid, välitiigid ja järv).
LÜHIKOKKUVÕTE. Doktoritöö peamine eesmärk on arendada integreeritud ohjamisstrateegiaid invasiivsete võõrvähiliikide kontrollimiseks Eesti magevee ökosüsteemides, ühendades leviku hindamise ja molekulaarse seire. Töö konkreetsed eesmärgid ja hüpoteesid olid järgmised: 1. Anda ülevaade invasiivsete võõrvähiliikide – signaalvähi, ogapõskse vähi ja marmorvähi – seisundist, ruumilisest levikust ja ökoloogilisest mõjust kohalikele jõevähi asurkondadele Eestis ning hinnata püügimeetodi tõhusust nende arvukuse vähendamisel (I); Hüpotees: Invasiivsed võõrvähiliigid on Eestis laialt levinud, põhjustades jõevähi asurkondade vähenemist ja/või lokaalset kadumist ning praegused püügimeetodid ei vähenda oluliselt võõrliikide arvukust. 2. Hinnata eDNA meetodi rakendatavust jõevähi, invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku tekitaja tuvastamisel Eesti mageveekogudes ning analüüsida eDNA‑põhise seire integreerimise võimalusi olemasolevatesse riiklikesse seireprogrammidesse (II); Hüpotees: Invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku levikut Eestis on võimalik usaldusväärselt hinnata eDNA‑põhiste meetodite abil. 3. Hinnata jõe- ja signaalvähi ning vähikatku tekitaja A. astaci eDNA analüüside toimivust, võrreldes nende tuvastamise täpsust erinevates keskkonnatüüpides (sisebasseinid, välitiigid ja järv) ning erinevates laborites (III); Hüpotees: Jõevähi, signaalvähi ja vähikatku tekitaja A. astaci eDNA analüüsid on looduslikes veekogudes sama täpsed ja võrreldavad erinevate laborite koondtulemustega kõigis uuringus kasutatud keskkonnatüüpides (sisebasseinid, välitiigid ja järv).
Kirjeldus
Doctoral Thesis in Agricultural Sciences.
Doktoritöö põllumajandusteaduste erialal.
Doktoritöö põllumajandusteaduste erialal.
Märksõnad
signal crayfish, noble crayfish, crayfish plague, Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims), dissertations
Viide
Aluma, M. O. (2026). Monitoring invasive crayfish in Estonian freshwaters: distribution patterns and eDNA-based surveillance for noble crayfish (Astacus astacus L.) conservation [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.180