Metsa relaskoopmõõtmine : puistu rinnaspindala, täiuse ja mahu määramine lihtrelaskoopi kasutades
Laen...
Failid
Kuupäev
2006
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Relaskoobi leiutas ja selle kasutamise meetodi avaldas
(1948) austria metsateadlane Walter Bitterlich.
Meetod on lihtsuse, kiiruse ja mugavuse tõttu laialt
kasutatav. Selle puuduseks on väiksem täpsus võrreldes
ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib
hästi puistu1 tagavarast ehk mahust esialgse ülevaate
saamiseks. Lihtrelaskoopi nimetatakse ka nurgašablooniks,
nurklugejaks ja nurgamõõdikuks. Nn pärisrelaskoop
ehk peegelrelaskoop on seade, mis võtab
mõõtmisel automaatselt arvesse maapinna kallet
(foto 1). Peegelrelaskoobi asemel võib kasutada ka
elektroonilist relaskoopi (nt Masser RC3, foto 2), mis
korrigeerib mõõtmistulemust etteantava maapinna
kaldenurga järgi. Lihtrelaskoobi kasutamisel tuleb üle
8°-se maapinna kalde puhul mõõtmistulemust parandada.
Lihtrelaskoop koosneb täpse pikkusega venimatust
nöörist või ketist ja selle otsa kinnitatud paindumatust
plaadikesest teatud täpse laiusega ava või avadega
(foto3). Lihtrelaskoobi saab ka ise valmistada, kuid
ava ja nööri mõõdud peavad olema väga täpsed. Ava
laius peaks olema mõõdetud 0,1 mm täpsusega, nööri
pikkus 1 mm täpsusega (Kohava 2002). Plaadi asemel
võib nööri otsa kinnitada ümmarguse ristlõikega ja ühtlase läbimõõduga pliiatsi (foto 4). Pliiatsi või
ava läbimõõt peab olema nii suur, et sellele kinnitatav nöör ei oleks lühem kui 50 cm. Vastasel juhul
jääb ava/pliiatsi kujutis mõõdetavate puude taustal vaataja silmale uduseks.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
puistud, metsad, hindamine, metsamõõtmine, relaskoopmõõtmine, metsatakseerimine, mahutabelid