Andmebaasi logo
 

Metsa relaskoopmõõtmine : puistu rinnaspindala, täiuse ja mahu määramine lihtrelaskoopi kasutades

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2006

Kättesaadav alates

Autorid

Jänes, Jüri

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Relaskoobi leiutas ja selle kasutamise meetodi avaldas (1948) austria metsateadlane Walter Bitterlich. Meetod on lihtsuse, kiiruse ja mugavuse tõttu laialt kasutatav. Selle puuduseks on väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu1 tagavarast ehk mahust esialgse ülevaate saamiseks. Lihtrelaskoopi nimetatakse ka nurgašablooniks, nurklugejaks ja nurgamõõdikuks. Nn pärisrelaskoop ehk peegelrelaskoop on seade, mis võtab mõõtmisel automaatselt arvesse maapinna kallet (foto 1). Peegelrelaskoobi asemel võib kasutada ka elektroonilist relaskoopi (nt Masser RC3, foto 2), mis korrigeerib mõõtmistulemust etteantava maapinna kaldenurga järgi. Lihtrelaskoobi kasutamisel tuleb üle 8°-se maapinna kalde puhul mõõtmistulemust parandada. Lihtrelaskoop koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist või ketist ja selle otsa kinnitatud paindumatust plaadikesest teatud täpse laiusega ava või avadega (foto3). Lihtrelaskoobi saab ka ise valmistada, kuid ava ja nööri mõõdud peavad olema väga täpsed. Ava laius peaks olema mõõdetud 0,1 mm täpsusega, nööri pikkus 1 mm täpsusega (Kohava 2002). Plaadi asemel võib nööri otsa kinnitada ümmarguse ristlõikega ja ühtlase läbimõõduga pliiatsi (foto 4). Pliiatsi või ava läbimõõt peab olema nii suur, et sellele kinnitatav nöör ei oleks lühem kui 50 cm. Vastasel juhul jääb ava/pliiatsi kujutis mõõdetavate puude taustal vaataja silmale uduseks.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

puistud, metsad, hindamine, metsamõõtmine, relaskoopmõõtmine, metsatakseerimine, mahutabelid

Viide

Kollektsioonid