Intellektipuudega õpilaste riigikoolide kulude analüüs aastatel 2007-2011
| dc.contributor.advisor | Rebane, Kristjan | |
| dc.contributor.author | Erik, Kadi | |
| dc.date.accessioned | 2012-06-07T11:57:28Z | |
| dc.date.available | 2012-06-07T11:57:28Z | |
| dc.date.defensed | 2012-06-08 | |
| dc.date.issued | 2012 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas bakalaureusetöös on analüüsitud intellektipuudega õpilaste riigikoolide 2007-2011 aastate kulusid. Hariduse andmine on oluline ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida intellektipuudega õpilaste riigikoolide kulusid ja nende tekkimise põhjuseid, sõltumist tegurnäitajatest aastatel 2007-2011. Bakalaureusetöö eesmärk täideti. Bakalaureusetöö eesmärk saavutati kasutades võrdlevat analüüsi. Analüüsis kasutati koolide raamatupidamisandmete põhjal koostatud kululiikide kogumeid. Analüüsis kasutati Ahtme Kooli, Kallemäe Kooli, Päinurme Internaatkooli, Urvaste Kooli, Raikküla Kooli, Valga Jaanikese Kooli, Vidruka Kooli ning Ämmuste Kooli kuluandmeid. Bakalaureusetöös on analüüsitud kulude tekkepõhjuseid ning sõltumist tegurnäitajatest (käitumist tegurnäitajate suhtes). Kulude analüüs on keerukas protsess, milles peab arvestama paljude teguritega – õpilaste arvuga koolis, õpilaste eripäraga, töötajate arvuga, kvalifitseeritud pedagoogide osakaaluga, hoonete seisukorraga ning suurusega jne. Käesolevas bakalaureusetöö kogukulude (tegevuskulude) analüüsist selgus, et tegevuskulude suurus koolis sõltub paljuski hoonete olukorrast, kasuliku pinna suurusest. Tegevuskulude suurus ühe õpilase kohta sõltub õpilaste arvust koolis. Analüüsitud koolide põhjal selgus, et mida vähem lapsi õpib koolis, seda suurem on kulu ühe õpilasele hariduse andmiseks. Analüüsi põhjal selgus, et kulu ühele õpilasele hariduse andmisel on suurim 2011 aasta seisuga Kallemäe Koolis, Päinurme Internaatkoolis ning Urvaste Koolis. Õppeotstarbelised kulud on kulud, mis mõeldud otseselt lastele hariduse andmiseks. Analüüsides koole aastatel 2007-2011 selgus, et kulu õppeotstarbelistele kuludele ühe õpilase kohta on kooliti väga erinev. Analüüsiti ka seost õppeotstarbelistele kuludele ja edasiõppijate osakaalu põhikooli lõpetajate hulgas, selgus, et vähemalt intellektipuudega õpilaste puhul ei kajastu olulisel määral õppeotstarbel tehtud kulude suurus edasi õppima asunud õpilaste arvus. Autori arvates tuleb vaatamata sellele panustada õppeotstarbelistele kuludele, kuna see tagab eelduse, et laps täiskasvanueas saab parema aluse tööle rakendumisel. Kuna kulude erinevus analüüsi põhjal koolides oluline, siis järelikult on koole, kes panustavad õpilaste õppesse rohkem ja koole, kes vähem. Vähem panustasid õppeotstarelistele vahenditele 2011 aasta näitel Ahtme Kool ja Valga Jaanikese Kool. Suurimad kulutused õppeotstarbelistele kuludele õpilase kohta Päinurme Internaatkool ja Vidruka Kool. Kinnistuskulude analüüsis selgus, et kõige efektiivsem kulude kasutus õpilase kohta on sel juhul, kui koolihoone on optimaalses suuruses seoses õpilaste arvuga. Töös analüüsitud kinnistuskulu ühe õpilase kohta koolis, oli oluliselt suurem neis koolides, kus õpilasi õppis vähem. Kuna hooned on suured ja õpilasi aina vähem on mõistlik suuremate kuludega hoonete kasutus kulude kokkuhoiu eesmärgil üle analüüsida ja vajadusel reorganiseerida. Suurimad kinnistuskulud ühe õpilase kohta olid analüüsi põhjal 2011 aasta näitel Kallemäe Koolis ja Päinurme Internaatkoolis. Töötajate koolistuskulude analüüsis, selgus, et võrreldavates koolides on koolituskulud erinevas suurusjärgus. On koole, kes osalevad aktiivsemalt koolitustel (Ahtme Kool ja Ämmuste Kool) ja koole, kes vähem (Kallemäe ja Urvaste Kool). Koolide andmete lähemal uurimisel selgus, et on koole, kus pedagoogi kvalifikatsiooninõuete mittetäitmisel tuli pedagooge suunata kvalifikatsiooni saamiseks täiendkoolitustele, kõige suuremas mahus osalesid sellistel koolitustel Ahtme Kooli töötajad. Bakalaureusetöö autor tegi ettepaneku, et töötajate paremaks kutsealaseks oskuseks võiks koolidel olla kohustus jälgida töötajate koolitustel osalemise aktiivsust ja vajadust ning vajadusel suunata töötaja mõnele erialasele koolitusele. Töötasukulu on suurim kulu koolide tegevuskuludes. Koolitöötajate töötasukulu analüüsides selgus, et kuigi töötajate arv koolides on suhteliselt sarnane, on aastate 2007-2011 jooksul töötasukulu olnud pigem erinev. Mõnes koolis on makstud lisatasusid ja preemiaid suuremates summades, mõnes koolis väiksemates summades või ka üldse mitte. Analüüsitud koolide raamatupidamise andmetel maksti töötajatele enim lisatasusid Raikküla Koolis. Töötasukulu oli enamikes analüüsitud koolides kõige suurem 2008 aastal, siis hakkas see langema. Autor järeldas, et ilmselt majanduslanguse tõttu ei saadud enam vahendeid nii vabalt kasutada. Väikseim kulu töötasudele kokku oli 2011 aasta näitel Päinurme Internaatkoolil ja Vidruka Koolil, suurim töötasukulu Raikküla Koolil ja Valga Jaanikese Koolil. Pedagoogide töötasu analüüsis selgus, et pedagoogide keskmine töötasu kuus on viimastel aastatel kujunenud kõrgema kvalifikatsiooniga pedagoogide töötasu alammäära suuruseks. Töö autor arvas, et pedagoogi töötasu kõrgeim palgamäär saavutati pigem lisatasude ja preemiate maksmisega. Analüüsi tulemusel selgus, et 2010 ja 2011 aastatel on pedagoogide keskmine töötasu analüüsitavates koolides ühtlasem, kui varasematel aastatel, mis on bakalaureusetöö autori arvates õige, kuna töö iseloom on antud koolides sarnane. Analüüse kokku võttes võib järeldada, et koolid kasutavad neile antud eelarvelisi vahendeid erinevalt. Oluline erinevus ilmnes kulus õpilase kohta õppevahenditele, mis bakalaureusetöö autori arvates võiks ühesuguse suunitlusega koolides olla sarnases suurusjärgus.. Samuti peaks bakalaureusetöö autori arvates üle vaatama väikekoolide jätkusuutlikkuse, kui nende ülalpidamine on oluliselt kallim ning õpilaste arv jätkuvalt langustrendis. | est |
| dc.description.abstract | The net of public schools for pupils with learning disabilities must consider special needs of the pupils and be a part of the public schools net, which uses resources optimally and effectively. Ministry of Education and Research has intentions to establish which schools cause more costs. The aim of the thesis is to analyze costs of the public schools in which pupils with learning disabilities are attending and reasons of the costs, also relations of the costs to the indicators for years 2007-2011. For the fulfillment of this aim the analysis of the costs of the public schools in which pupils with the learning disabilities are attending was made using the method of comparative analysis. On the basis of the costs of the schools of Ahtme Kool, Raikküla Kool, Ämmuste Kool, Valga Jaanikese Kool, Kallemäe Kool, Päinurme Internaatkool, Urvaste Kool and Vidruka Kool the major and more significant costs were analyzed. Analysis made clear, that the less pupils are attending at the school, the larger is are the operational costs of the school. Analysis also showed that in 2011the education was most expensive in schools of Kallemäe Kool, Päinurme Internaatkool and Urvaste Kool. Analysis of the educational costs shows, that such costs differ according to schools largely. Author has made a conclusion that this diversity shows how much a school is contributing to educational activities. In 2011 the educational costs per pupil were smallest at the schools of Ahtme Kool and Valga Jaanikese Kool. Analysis of the property costs shows, that the costs are most effective in cases when size of the school building is optimal according to the number of the pupils. Property costs analyzed in this thesis were significantly larger in schools with less pupils. In 2007– 2011 the largest property costs were in schools of Kallemäe Kool (includes also significantly rental costs), Raikküla Kool and Päinurme Internaatkool. Smallest property costs were in schools of Ahtme Kool and Valga Jaanikese Kool. Analysis of the training costs of the employees shows, that costs of the schools differ largely. There are schools participating actively in trainings (Ahtme Kool and Ämmuste Kool) and schools, which participate less (Kallemäe Kool and Urvaste Kool). Author of this thesis has made a proposition to make obligatory to monitor the participation of the employees at the trainings and need for trainings, also to make obligatory to send employees to specific trainings. Costs on salaries are the biggest expense among operating costs. Analysis of the salaries of the school employees showed that costs on salaries for years 2007-2011 differ even the number of employees is relatively similar. A few of the schools have paid additional salaries and bonuses in bigger amount (Raikküla Kool), some have paid these in lesser amount or not at all (Ahtme Kool). Results of the analysis indicate that salaries of the teachers are more homogeneous for years 2010 and 2011 than it was earlier, which has to be considered as positive as the nature of the work in the schools is similar. Analyses allow conclusions, that schools use their budget resources differently. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/544 | |
| dc.subject | õpilased | est |
| dc.subject | intellektipuue | est |
| dc.subject | riigikoolid | est |
| dc.subject | kulud | est |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.title | Intellektipuudega õpilaste riigikoolide kulude analüüs aastatel 2007-2011 | est |
| dc.title.alternative | Cost Analysis of State Schools for Intellectually disabled pupils for years 2007-2011 | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | ainult raamatukogus | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | only in library |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
- Nimi:
- Kadi_Erik.pdf
- Suurus:
- 514.71 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst