Andmebaasi logo
 

Heterofüllia ehk erilehisus vooluvete taimedel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Viira, Kaisa

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Vooluveekogudes on suurtaimedel tähtis roll primaarprodutsentidena, tootes biomassi ja hapnikku, ning olles varje-, elu- ja kinnituspaigaks ja toiduallikaks mitmetele teistele organismidele. Vooluvetes peavad taimed aga toime tulema pideva ühesuunalise veevoolu ja muutuvate keskkonnatingimustega. Muutlikes ja ebastabiilsetes keskkondades kasvavatel taimeliikidel esineb kohastumus nimega heterofüllia. Heterofüllia võib olla põhjustatud taime ontogeneetilisest arengust või fenotüübilisest plastilisusest. Viimane tekib juhul, kui taime lehed on oma arengu jooksul mõjutatud erinevate keskkondade poolt. Heterofüllia võib olla kohastumus, mis aitab isenditel maksimeerida fotosünteesi tõhusust muutuvate keskkonnatingimuste korral, mis tekivad üleminekul veelisest keskkonnast maismaale ja vastupidi. Lehtede arengu määramiseks kasutavad heterofülliat omavad taimed mitmeid väliskeskkonna ja sisekeskkonna märguandeid. Keskkonnateguriteks, mis soodustavad heterofüllia kujunemist on vee sügavus ja voolukiirus, valgustingimused, vee temperatuur, substraat, CO2 kontsentratsioon. Vooluvete taimede lehtede areng sõltub vee sügavusest. Sügavamas vees on ujulehtede moodustumine energia- ja ressursikulukam, kuna leherootsud peavad veepinnale ulatumiseks olema pikemad. Teatud sügavuses ületavad ujulehtede tootmise kulud nende kasulikkuse ning taimel on kasulikum toota veesiseseid lehti, mis on kohastunud sealsete tingimustega. Vooluveekogudes avaldab taimedele mõju vee pidev ühesuunaline liikumine. Suurema tiheduse tõttu on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul ning veeorganismide kehakuju on arenenud sellele vastavalt. Vooluvetes kasvavatel taimedel on vooluvee poolt avaldatava mehhaanilise surve vähendamiseks pikad lineaalsed ja peenikesed lehed. Töö hüpotees („kiirema vooluga ja sügavamas vees esineb rohkem veesiseseid taimevorme“) sai kinnitust. Vee sügavuse ja voolukiiruse suurenedes kasvab veesiseste taimevormide esinemise tõenäosus. See langeb kokku veekogudes esineva tavapärase vööndilisusega, kus ujulehtedega ja veest välja ulatuvad taimed asustavad madalamaid alasid ning sügavuse suurenedes hakkavad domineerima veesisesed makrofüüdid.
In lotic ecosystems macrophytes play a key role as primary producents producing biomass and oxygen. They can influence the hydrology and sediment dynamics of river ecosystems through altering water flow. Because of these key functions, aquatic plants have a major effect on the ecological status of aquatic ecosystems and therefore their preservation is necessary. For that we need to know how different abiotic parameters control plant communities. To manage with constant water flow and variable environment riverine plants have acquired an adaptation called heterophylly. The aims of this study were: 1) To review heterophylly in riverine plants, citing literature; 2) To find out if flow velocity and water depth affect the occurring of different growth forms (the occurance of submerged and aerial leaves). The paper is based on data collected in July 2011 at 12 Estonian rivers. Water depth and flow velocity were measured at the growing sites of submerged or aerial forms of heterophyllous plants. The results of the study showed that: 1) Increase in water depth also increased the chances of finding submerged growth forms; 2) Increasing water velocity increased the chances of finding submerged growth forms; 3) The concurrance of deeper water and more rapid water flow increases the odds in the favor of submerged growth forms.

Kirjeldus

Märksõnad

vooluveekogu, heterofüllia, vooluvee taimed, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid