Andmebaasi logo
 

Elurikkuse võrdlus Järvselja hariliku tamme (Quercus robur) ja hariliku haava (Populus tremula) puistutes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadavus

04.09.2024

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Tammikuid esineb Eestis vähe, samuti on tammikute elurikkus väheuuritud. Haavikute elurikkust on rohkem uuritud, kuid seda ei ole võrreldud tammikutega. Antud bakalaureusetöö eesmärkideks on tammikute ning haavikute soontaimede, sammaltaimede ning samblike liigirikkuse ning liigilise koosseisu hindamine, võttes arvesse valgustingimuste, puistu vanuse, lehevarise koguse, kõdupuidu koguse ning puuliigi mõju, ning haavikute ja tammikute elurikkuse näitajate võrdlus. Töös analüüsitavad soontaimede, sammalde ja samblike andmed pärinevad viielt hariliku tamme (Quercus robur) ja viielt hariliku haava (Populus tremula) proovialalt Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Kümnelt katsealalt leiti 90 soontaime-, 82 sambla- ja 103 samblikuliiki. Töös selgus, et eelnimetatud liigirühmade liigirikkusele ning -kooslusele avaldavad mõju erinevad tegurid. Soon- ja sammaltaimede liigirikkust ning koosseisu mõjutas puuliik (sammalde liigilist koosseisu ka lehevaris). Puistu vanus oli suurim mõjutegur samblike liigirikkuse ja koosseisu puhul, ning mõjutas ka helviksammalde arvu. Kaitseväärtuslike liikide ning helviksammalde arv oli suurem rohke lamapuiduga puistutes. Kõik tegurid peale võrastiku avatuse avaldasid mõju samblike liigilisele koosseisule. Töö tulemused näitasid, et tammikutes oli liigirikkam rohurinne ja haavikutes mitmekesisem samblakooslus.
There are few oak forests in Estonia, and there is a lack of studies which focus on oak forests’ biodiversity. While aspen biodiversity has been studied, it has not been compared to oak biodiversity. The objectives of this bachelor’s thesis are to assess and compare vascular plant, bryophyte and lichen diversity and composition in oak and aspen forests, considering factors such as canopy openness, stand age, leaf litter coverage, deadwood coverage and tree species. Vascular plant, bryophyte and lichen biodiversity data used in this paper originates from five oak and five aspen sample plots located in Järvselja Training and Experimental Forestry District. Within ten sample plots, 90 vascular plant, 82 bryophyte and 103 lichen species were identified. The results indicated that different factors had an impact on the species richness and species community of the aforementioned species groups. Factor, which had the greatest effect on vascular plant and bryophyte diversity and species composition was tree species (leaf litter also had an effect bryophyte composition). Stand age had the biggest effect on lichen diversity and species composition, and had a notable effect on liverwort species richness. Greatest number of liverworts and species with conservation value were found in stands which harboured more deadwood. Every factor besides canopy openness affected the composition of lichens. Results indicated that oak stands hosted more species within the herb-layer, and aspen stands possessed a more diverse bryophyte composition.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, alustaimestik, elurikkus, soontaimed, sammaltaimed, samblikud, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), pärandkooslused, pärandmaastikud, maastikukaitse

Viide

Kollektsioonid